füsioloogilise arenguga. Füüsiline areng (physical development)- hõlmab muutusi inimese organismis: pikkuses, kaalus, luude tiheduses, lihastes, nägemises, kuulmises. Füüsiline areng mõjutab nii kognitiivset arengut kui ka isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle.
on kõnekeele kunstikavatsuslik vormimine lapselike hoiakute ja mõtete väljendusvahendiks. (Ewers 2000: 213). Lapsepärase tooni tabamiseks välditakse üldiselt keerukama kujundliku kõne ja iroonia kasutamist, eeldades, et lapsed ei saa veel aru sellest, et sõnadel võib olla sõnasõnalisest erinev tähendus. Kõnekujundite, sümbolite ja iroonia kasutamine lastekirjanduses võib olla suunatud täiskasvanud lugejale. Lastekirjanduse eakohasusega arvestavat näilist lihtsust tõlgendatakse tihti kahjuks kui kunstilist primitiivsust, tegelikkuses on see aga väga nõudlik kirjutamisviis, millega sugugi igaüks hakkama ei saa. Vilepi jutud on enamasti adresseeritud väikelapsele, mis tähendab, et need tekstid on kirjutatud lihtsas keeles. Jutustaja isik neis tekstides on enamasti tagaplaanil, jättes lugejale mulje lapsjutustajast. Seega ei saa lapse ja täiskasvanud jutustaja lausungeid keeleliselt eristada