Kaasava hariduse põhimõtted lähtuvad kolmest peamisest argumendist: 1. Haridus on põhiõigus. 2. Keskenduma ei peaks mitte inimese puudustele, vaid sellele, kuidas sotsiaalne keskkond inimest toetab. 3. Kuna erivajadusega ja erivajaduseta õpilaste vahele on keeruline täpset piiri tõmmata, siis ei ole põhjendatud ka eristav haridus. Kaasav hariduskorraldus tähendab erivajadustega õpilaste kuulumist eakohasesse klassi kodulähedases koolis koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega. Kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane õpe ja areng. Jõukohase õppe ja vajaduspõhise toe tagamiseks on oluline koondada ühiseks meeskonnaks erinevad osapooled (õpilane, õpetaja, lapsevanem, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi: HEVKO), tugispetsialistid), kes saavad ühises
gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Igal õpilasel on õpivõlgnevustega toimetulekuks võimetekohane individuaalne õppekava. Lisaks teadmistepõhisele õppele sisaldab õppekava laiendatud praktilist õpet kodundus- ja üldtöö vilumuste omandamiseks, sotsiaalsete oskuste kujundamiseks, elukutsevalikuks ja eelkutseõppes osalemiseks. Tugisüsteemid aitavad kaasa lapse eakohasesse ellu taaslülitumisele: tervise, normaalse minapildi taastamine, õppimise juhendamine, vanematega suhete parandamine, vaba aja sisustamise võimaluste avardumine, enesejuhtimine, riskiolukordadega toimetulek, põhiväärtuste korrigeerimine (Kaagvere Erikooli arengukava, 2009). Erikooli päevakava on täpselt paika pandud ning tegevused suunatud enamasti kõigile õpilastele korraga, kuid väga palju sõltub ka õpilaste ja töötajate kokkulepetest.
annaabi.ee 
