Ravile halvasti reageerivate ja ebatavaliste haiguskuluga haigete puhul on vaja läbi viia meditsiiniline läbivaatus, et oleks võimalik avastada niisuguseid seni avastamata haigusi nagu näiteks ajukasvajad, mille sümptomid võivad sarnaneda skisofreeniale või piirata reageerimist ravile. Kuna kuni 80% skisofreeniahaigetest suitsetavad, tuleb võimalusel rakendada suitsetamisest loobumist soodustavaid ravistrateegiaid. Kõik kroonilise psüühikahäirega eakaga töötavad professionaalid peaksid jälgima, kas eakal pole lisaks psühhiaatrilistele sümptomitele ka mõnda kehalist haigust või tervisehäiret. Eakaid on vaja vähemalt üks kord aastas kehaliste funktsioonide suhtes küsitleda ning 1-2 aasta jooksul kehaliselt põhjalikumalt kontrollida. Eaka üldkliinilise ja perekonna anamneesi tundmine võivad anda viiteid konkreetse eaka somaatilise tervise probleemsete valdkondade suhtes.
5. Mõistke, et sõna “kodu“ võib tähendada erinevaid asju Kindlasti ei tohiks eeldada, et sõna „kodu“ tähendab maja, kust nad kolisid. See kodu, mida nad igatsevad ja tuletab mälestusi võib olla ja lapsepõlves elatu maja või maja, kus nad lõid oma perekonna. Kui on võimalik, siis võiks meenutades kasutada fotoalbumit, viies mälestustes justkui ajast tagasi. 6. Ärge tundke ennast süüdi ega vihastage Olles eakaga koos ja tunnistades nende emotsioone, milleks on positiivsetele ka hämming, lein, koduigatsus, võib olla raske. Eakas võib väljendada enda valu ja see võib ka teid mõjutada. Kindlasti ei tohiks ennast tunda süüdi ja tuleks ka eakale sisendada, et see pole ka nende süü. Eakaga töötades ise süütunnet ja analoogseid emotsioone tundes, tuleks endale meelde tuletada, et see on haigus. Kaks põhilist eetilist dilemmat, mis dementse eakaga tekkida võib:
Laps vajab vaikust ja igavust, et üldse saaks sündida oma mõte, idee. See võimalus võetakse lapselt ära pideva kiirustamise ja tulemustele orienteeritusega. Laste aeg ja energia on sageli organiseeritud täiskasvanute poolt, mistõttu ei harju lapsed kasutama omaenese initsiatiivi. Nad on harjunud tegema asju korralduste järgi (sh ka näiteks näidiste, sabloonide jm järgi). Selleks, et loovus saaks avalduda, on tähtis turvatunne. Olgu siis tegemist lapse, noore, täiskasvanu või eakaga, mehe või naisega, kõik me vajame turvalist keskkonda, et me julgeksime oma mõtteid ja ideid välja pakkuda. Paljuski sõltub olukorra keerukus indiviidi eelnevatest kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse. Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada.
annaabi.ee 
