provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise korral on tegemist teise kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata ehk psühholoogilise käitumisega, kas teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste
Lapse seksuaalne väärkohtlemine 1. Agressiivne käitumine 2. Asümeetria võimusuhetes 3. Korduv aja jookul. Psühholoogiline väärkohtlemine toimub enne seksuaalset väärkohtlemist. Seksuaalse väärkohtlemisega käib kaasas füüsiline väärkohtlemine. Lapse väärkohtlemise korral on tegemist korduva väärkohtlemisega. 34 Koolikiusamine (i.k. bullynig) eakaaslastevaheline Laose väärkohtlemine (abuse) pereliikme ja lapse vaheline. Kes on ahistaja kaks liiki: peresisene ja pereväline. Insest, kui seksuaalne väärkohtleja on lähedane sugulane. Ohver on alla 18 aasta vanune. Tavaliselt on täiskasvanu, kes on peresõber v tuttav naaber õpetaja, huvijuht, ema elukaaslane, võõrasisa, isa. Tavaliselt on mees. Kuid ka seksuaalne väärkohtleja saab olla ka naine tavaliselt ema. Oraalne stimulatsioon, lapse seksuaalne kallistamine v
annaabi.ee 
