juhtivaid riike maailmas, mille kohaselt 1999. aastaks riigi pidid vähendama friooni tarbimise pooleks. Juba leidud alternatiiv freooni asendusena aerosoolid - propaan-butaani seguga. Ta on peaaegu nagu freoon, vaid üksik teda negatiivne osa - ta on tuleohtlik. Sellised aerosoolid on juba laialt levinud. Olukord on mõnevõrra halvem külmkappi seadmele. Parim asendaja freooni on nüüd ammoniaagi, kuid ta on väga mürgine ja teda füüsilised omadused halvem kui tema eakaaslasel. Praegu jõudnud häid tulemused, aga täiesti veel ei leidnud alternatiivi. Kaudu ühiste jõupingutusi maailma üldsus, viimase kümne aasta jooksul tootmine freooni on vähenenud rohkem kui poole võrra, kuid nende kasutamine on veel käimas ja teadlaste hinnangul vaja veel umbes 50 aastat, et stabiliseerus osooni kiht.
Rollimäng aitab lapsel omandada kultuurinorme. Mängus saab turvaliselt läbi tunnetada nähtusi, millega laps elus kokku puutub. Ta praktiseerib olemist täiskasvanum kui ta reaalselt on, ehk seetõttu on L.Võgotski väitnud ,,Mängus on laps vanem oma tegelikust vanusest, ta püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Suhted eakaaslastega Kui siiani on lapse maailma keskpunktis täiskasvanu, siis nüüd ilmneb ka vajadus suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse
ainuvõimalikuks ja loomulikuks.) Täiskasvanu toimib ka hinnangu allikana lapse käitumisele. Nooremas eelkoolieas omandab laps reeglid, mis on seotud hügieeni- ja korraharjumustega. Võime öelda, et sel perioodil on laps sensitiivne korraharjumustele. Seega on just nüüd parim aeg neid harjumusi lapses kujundada. SUHTED EAKAASLASTEGA. Kui siiani on lapse maailma keskpunktis täiskasvanu, siis nüüd ilmneb ka vajadus suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse.
Kasulik on õpetatav toiming lülitada operatsioonina mingi teise toimingu koosseisu. Sel etapil puudub vajadus välise resultaadi järele, tulemus on mõtteline (sisekõne). Laps (ja ka täiskasvanu) suudab alati mingid ülesanded täita iseseisvalt, teisi abiga ja kolmandaid üldse mitte. Abiga sooritatud ülesanded moodustavad potentsiaalse arenguvalla. Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslasel. Seetõttu tuleb neile abi väga täpselt doseerida. Viimane on üks arenguhälvetega laste integreeritud õpetamise olulisemaid probleeme. Näiteks abiõpet vajav I—II klassi õpilane võib saada küll jõukohase ülesande, kuid tal pole veel kujunenud kavandav-reguleeriv sisekõne selle iseseisvaks täitmiseks ning iseseisvalt ta toime ei tule. 3. Kõnetegevus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab
annaabi.ee 
