võrra. Haritud töötajaskonna kasv ei ole aga viinud keskeri- ja kõrghariduse devalveerimisele ega kvalifikatsioonide ,,inflatsioonile" tööturul. Pigem vastupidi, riigid, kus aktiivses tööeas (2564 eluaastat) inimeste haridustase on tõusnud, on oluliselt kasvanud ka keskeri- ja kõrgharidusega töötajate palgad. Ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides jätkas 2006. a seisuga keskmiselt 53% vastavast eagrupist. Võrreldes neli aastat varasema perioodiga, on üliõpilaste nii absoluut- kui ka suhtarv oluliselt kasvanud. Rootsis ja Islandis jätkab ülikoolis 80% eagrupist, Türgis aga 25%. Skandinaavias, Sveitsis, Türgis, Austrias, Prantsusmaal domineerivad riiklikud ülikoolid (90% ja enam). Traditsiooniliselt on erakõrgkoolide osakaal kõrge Iisraelis (89%), Koreas (77%), Jaapanis (75%) ja USAs (30%). Erakordselt kõrge on ka ülikoolis ebaõnnestunute osakaal, eriti pikema (viis ja rohkem aastat
programmide arendamiseks, · Rehab. spetsialistide koolitus (üldine + sihtgrupist tulenev). · Programmiosutajate nõustamine uute progr. väljatöötamisel ja olemasoleva kirjeldamises, tõenduspõhisuse kirjeldamisel. · Tulemuste ja kvaliteedi hindamise alused jms · Finantseerimissüsteemi muutmine programmidele sobivaks 63 · Valdkondade/sihtgruppide (puudest, eagrupist lähtuvalt) rehab. programmide vajaduse kaardistamine: · Et tekiks programmide loetelu, ehk mis eesmärgilisi sekkumisi/programme erinevad sihtgrupid võiksid vajada, · Missugussed programmid on kindla sihtgrupi puhul üldjuhul alati vajalikud ja missugused võivad jääda valikuks kui olemas piisavalt rahalisi vahendeid,
annaabi.ee 
