E praktikum töö nr. 6 Mitterauasulamite mikrostruktuurid 100/100 (1)

Küsimused
1. Nimeta võimu teostamise  meetodeid  ja iseloomusta, mil el nad põhinevad! 
2. Mis on nüüdisühiskonnas olulisimaks kuuletumise põhjuseks? 
3. Mil ised tunnused on ri givõimule monopoolsed? 
4. Nimeta ri givõimu komponendid ja nende tegevusalad! 
5. Kas majanduse ja kultuuri valdkonnas on võimu tunda? Põhjenda ja töö näiteid. 
6. Kuidas toimib võim ühiskonnas?
1. Põhimõtteliselt  eristatakse  kahte  tüüpi  meetodeid  –  autoriteeti  ja  sundi.   Sunni   korral
kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägival a või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad
ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse – trahvi, ametist
val andamise, vabaduse võtmise. Kui võim on  autoriteetne , kuuletuvad inimesed mitte 
hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
2. Nüüdisühiskonnas on li dri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks 
mõistuslik
kaalutlus . Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad  ausalt  oma makse, sest nad
mõistavad,  et  saadavat  tulu  kasutatakse  oluliste  vajaduste rahuldamiseks.
3. Ri givõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrol ida nende täitmist. Ri givõimul on 
ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Ri givõimul  on  seadusega 
antud  ainuõigus  kasutada  vägivalda julgeoleku  ja  sisekorra tagamiseks. Ri givõimu 
otsused on kohustuslikud kõigile sel e ri gi territooriumil asuvatele isikutele. Ri givõimul on 
õigus ja kohustus korraldada ri gi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada 
ri ki rahvusvahelises suhtlemises. Ri givõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste 
hierarhia.
4.  Spetsiaalsed   asutused  ja   institutsioonid ,  mil e  kaudu  võimu  teostatakse
(seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). Inimesed, kes on koolitatud 
valitsemisülesannete täitmiseks (ri gibürokraatia). Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad 
suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
5. Majandusliku võimu puhul on firma ja kompani  kül  teistest mõjukam, ent tema 
juhtpositsioon
oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda  palju kiiremini  kui seadustega 
paika
pandud  ri givõimukorraldus.  Majandusvõimu  keskused  omavad  pigem sümboolset  kui 
kohustavat
tähendust( Näiteks  börsimaailma  keskuseks  peetav  Wal   Street  New   Yorgis   omab 
vaieldamatult
majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma  samme  tulenevalt 
aktsiakursside
kõikumisest.) Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Si n saab rääkida 
pigem populaarsusest, autoriteedist ja presti zist.  Kuuletumine  on kultuurival as vabatahtlik, 
mitte kohustuslik nagu ri givõimu puhul. Isegi kui autoriteetne moeajakiri  teatab , et sel 
hooajal on moes punane ja mini, ei tähenda see  sugugi , et kõik naised peaksid hakkama 
kandma ainult punaseid miniseelikuid.
6. Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest, näiteks ei ole ka 
väga
üksmeelses peres kõik sel e li kmed absoluutselt võrdsed, vaid kel elgi, näiteks vanaisal või
emal on suurem mõju võim. Poli tikat ja poli tikas tehtud otsuseid pole võimalik analüüsida
võimuküsimust kõrvale jättes. Tulenevalt võimu laiast levikust, on tal väga erinevaid
avaldumisvorme.