piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv.
nende piimajõudlus rahuldav. vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. 50 aasta jooksul pole küündinud 1%- ni. tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitusprogramm 2012.aastani. 80. Sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses maakari- kasutati läänesoome tõugu, sest oli kõige lähedasem. VTA keelas 2005 a. kasutamise sest maakari ohustatud. parandas piimatoodangut ja kehamassi. nõrkused : ei parandanud piima kuivainesisaldust ega välimiku, esines ka kirjut värvust. kasutati ka dzorsi tõugu: kasutati 1960 ja 1990 alguses. heamõju: suurenes piima rasva ja valgusisaldus, paranes udarakuju ja kinnitus ning kehaehituse tüüp. puudused: pole geneetiliselt sugulastõug, värvuses eripära. eesti punane- kasutati taani punast ja ameerika sviitsi, mis parandas udarakuju ning kinnitust ja suurendas piimajõudlust. kasutati ka anglit, nii puhtaverelist kui ka holsteiniverelisusega: heamõju- suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, paranes sigivus ja jalad, leukoosivabad