2. ESIMENE KALIIF ABU BAKR Abu Bakri valitsemisajal astus islamikogukond tähtsa sammu: vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaare. Muhamedi eluajal oli enamik poolsaart asustavaid araabia hõime nõustunud islami õpetust tunnistama, kuid paraku murdsid paljud pärast prohveti surma sõna. Abu Bakr saatis relvajõud neid hõimusid islami rüppe tagasi tooma. Lühikese ajaga oli terve poolsaar moslemite kontrolli all. Sellega seoses tekkis islami mõiste jihad (dzihad), mis tähendab tõlkes "püha sõda" uskumatute vastu. Otsuse saata islamiväed väljapoole Araabia poolsaart oli teinud juba Muhamed. Kuna prohvet suri enne, kui jõudis oma plaanid ellu viia, jäid need Abu Bakri ja tema järglaste täita. Lähis-Ida valitsesid sel ajal kaks rivaalitsevat impeeriumi. Aladel, kus tänapäeval asuvad Süüria, Egiptus ja Türgi, võimutses Bütsantsi impeerium. Sellest ida pool, tänapäeva Iraagi ja Iraani territooriumil, paiknes Sassaniidide impeerium
uskusid lihtsalt Sunnasse, olid sunniidid, s.t Sunna jrgijad. Esialgu olid iiidid ka Sunna jrgijad. Abu Bakri esimeseks lesandeks sai hendada araaablased he usu alla. Paljud neist olid juba Muhamedi ajal usu osaks vtnud, kuid nad taganesid sellest prast Muhamedi surma. Sjalise ju najal sunniti neid seda uuesti tegema ja Ridda langemisega 633. aastal sai see mure murtud. htlasi lks enamik Araabia poolsaarest Abu Bakri ja islami kontrolli alla. Ka tekkis seoses sellega islami miste jihad (dzihad), mis thendab tlkes "pha sda" uskumatute vastu. Jihadi ajal oli moslem vabastatud kigist kohustustest. See tstis moslemi sdurite tahet sdida. Samuti lubas islam tema eest surma saanud sdurile kohe paradiisi psemist, tavalised moslemid pidid ootama alles viimsepevani, kui nad vivad le katsumuste silla ja viimsekohtu minna paradiisi vi sattuda prgusse. Abu Bakri ja jrgnevate kalliifide valitsemine ei erinenud millegi poolest Muhamedi valitsemisest, neil oli vaja lisaks
annaabi.ee 
