juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest
Kuldreegel: Konfutsius (ca 551-489 eKr): ,,Mida sa ei taha, seda ära tee ka teistele inimestele." Rabi Hillel (60 eKr-10 pKr): ,,Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et nad sulle teeksid." Jeesus Kristus: ,,Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke ka teie nendele." (Mt 7:12) Islam: ,,Ükski teist ei ole usklik, kui ta ei soovi oma vennale seda, mida ta soovib endale." Dzhainism: ,,Ükskõiksena maailma asjade vastu peaks inimene kõndima ja kohtlema iga olendit maailmas nii, kuidas ta tahab, et teda koheldaks (Sutrakritanga I.11.33) Budism: ,,Seisund, mis on mulle ebameeldiv või mis mind ei rõõmusta, on seda ka tema jaoks; ja seisund, mis pole mulle meeldiv ega rõõmustav, kuidas ma võiksin seda teistelt nõuda?" (Samyutta Nikaya V,353.35-354.2) Hinduism: ,,Ei tohiks teiste suhtes käituda viisil, mis iseendale oleks ebameeldiv" (Mahabharata XIII.114.8)
Platoni kolm ühiskonnakihti (filosoofid-valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed). 8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita. 6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes tugevaimaks riigiks Magadha, pealinn Paliputra. 327 eKr Indiasse tunginud Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi.