Q 1J J Q = cm( t L - t A ) c = SI : =1 SI-s on erisoojuse ühikuks võetud sellise aine m( t L - t A ) 1kg 1K kg K erisoojus, millest valmistatud keha temp. tõstmiseks 1K võrra, tuleb sellele kehale anda soojushulk 1J, juhul kui keha mass on 1 kg ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kilogramm-kraadi kohta (1J / kg K ) Sageli kasutatakse ka süsteemiväliseid mõõtühikuid soojushulga jaoks: 1kcal ja 1cal (1kcal=103 cal). 1kcal on soojushulk, mis on vajalik anda 1 kg veele selleks, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal on soojushulk, mis on vajalik anda 1g veele, et selle temp. tõuseks ühe kraadi võrra. 1cal = 4,2J 1kcal = 4200J C = cm SOOJUSMAHUTAVUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ja massist ning ta
vedeliku või gaasi samba kõrgus. · Mehaaniliseks tööks nim füüsikalist suurust mis võrdub kehale mõjuva jõu absoluutväärtuse, keha poolt sooritatud nihke absoluutväärtuse ja jõuvektori ning nihkevektori vahelise nurga koossiinuse korrutisega. · SI-s on mehaanilise töö ühikuks võetud selline töö, mida teeb jõud 1N juhul, kui selle jõu mõjul nihkub keha jõu mõjumise suunas edasi 1 meetri võrra ja seda ühikuks nim 1 dzauliks. · Võimsuseks nim füüsikalist suurust mis isel töö tegemise kiirust ning ta on võrdne tehtud töö ja töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on võimsuse ühikuks võetud selline võimsus mille korral 1 sekundi jooksul tehakse tööd 1 dzaul ja seda ühikut nim üheks vatiks. · Energiaks nim füüsikalist suurust, mis isel keha töö tegemise võimet ning ta on võrdne
90o, siis on jõu F töö positiivne (joonisel ülemine). Kui aga 90o < 180o, siis on jõu F töö väärtus negatiivne 17 (joonisel keskmine). Kui jõuvektor F on nihkevektoriga s risti, siis cos = 0 ja A = 0 (joonisel alumine). Tööühikut nimetatakse dzauliks J. Dzaul on töö, mida teeb jõud 1 N, kui selle rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1 m võrra: 1 J = 1 N m . 13. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub töö A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega: A N = t 18 Võimsusühikut nimetatakse vatiks W
kiirenduse 1 m/S2 . Jõu mõõtmiseks võib kasutada vedrudünamomeetrit ehk vedrukaalu. 31.10.2011 7 Töö Tööd tehakse (füüsikalises mõttes) siis, kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud. Kui kehale mõjub kogu tee s ulatuses jääv jõud Fs, siis avaldub töö järgmiselt: A = Fss Tööd mõõdetakse njuutonmeetrites (N×m). Seda tööühikut nimetatakse dzauliks (1 J) 1N×m = 1 J. 31.10.2011 8 Töö Keha tõstmisel teeme tööd raskusjõu ületamiseks. Kui kehale kiirendust ei anta, võrdub tõstejõud oma suuruselt raskusjõuga: A = Fss = Frh = mgh S asemel on siin h, sest keha liigub üles; raskusjõud asendatud massi ja raskuskiirenduse g korrutisega. 31.10.2011 9
annaabi.ee 
