A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid
8. 5cm kaugusel läätse ees asub küünal, 50cm läätse taga oleval ekraanil on küünlaleegi terav kujutis. Kui suur on läätse fookuskaugus? Joonis. 9. Mis on fotoefekt? Punapiir ja ühik? Fotoefekt Elektroni eraldumine aatomist. Esineb siis kui juurde antud energia on suurem, kui ergastumiseks tarvis. Punapiir teatud lainepikkusest lühem lainepikkus/sagedus, mille puhul fotoefekt aset leiab. Ühikud on nii lainepikkuse kui ka energia omad. Dzaulid J või hetsides Hz 10. Kuidas saaks arvutada valguse lainepikkuste sagedust, kui kvandienergia on teada? f=E/h 11. Punase valguse lainepikkus on 0,7µm, rohlise 0,55µm ja violetse 0,88µm, kui suured on neile vastavad võnke sageduse kvandi energiad? 12. Kui suur on metalli pinda valgustava valguse lainepikkus , kui väljalöödud elektoni kineetiline enegia (Ek) on 0,45*10-19 J ja väljumistöö on 3,3*10-19 J? 13. Kuidas arvutada dzaule elektronvoltideks?
Vett vajatakse ka ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Veevajadus sõltub inimese tervislikust seisundist, töö iseloomust ja tingimustest, vanusest, kliimast jms. Inimese veevajadus ööpäevas on normaalses olukorras 28-40 ml 1 kg kehamassi kohta. Seega keskmiselt 2-3 liitrit. Toiduenergia vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehalisest koormusest, lihasmassist. Toidu energeetilits väärtuse mõõtühikuteks on kalorid ja dzaulid. 1 kcal = 1000 cal 1 kJ= 1000 J 1 kcal = 4,2 kJ Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid 4,1 kcal 17,2 kJ 1 g rasvu ehk lipiide 9,3 kcal 38,8 kJ 1 g valke 4,1 kcal 17,2 kJ 1 g etanooli 7,1 kcal 29,7 kJ Inimese ööpäevasest toiduenergiast peaks moodustama: süsivesikud 55-60% sellest suhkur 10% rasvad 25-30%
Kõnekeeles räägime, et soojendame mingit keha, kuid füüsikaliselt tähendab see, et suurendame keha siseenergiat. Seda saab teha näiteks viies keha kontakti kuumema kehaga või ka kiirguslikul teel. Kuumemalt kehalt (sealt, kus molekulid liiguvad kiiremini) läheb soojus jahedamale kehale (sinna, kus molekulid liiguvad madalama kiirusega). Nn. soojust väljendab füüsikaline suurus SOOJUSHULK, mile tähis on Q ja ühikuteks dzaulid (J). Soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. Siseenergia (U) - ideaalse gaasi puhul nimetatakse siseenergiaks kõigi molekulide summaarset kaootilise liikumise kineetilist energiat. Molekulide kineetilist energiat otseselt mõõta ei saa, küll aga saab seda ligikaudselt määrata temperatuuri abil. Üheks levinumaks võtteks temperatuuri mõõtmisel on ainete soojuspaisumise kasutamine.
annaabi.ee 
