Dyck uuesti Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Kuningas ja kuninganna külastasid tihti van Dycki ateljeed ning van Dyck oli peaaegu ainuke kunstnik, kes Charles I st portreesid maalis. Inglismaal tabas teda kohene edu. Ta maalis lühikese aja jooksul suure hulga portreesi kuningast ja kuninganna Henrietta Mariast ning nende lastest. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. Inglismaal arenes van Dyckil välja uus varjant oma stiilist, mis oli kombinatsioon kergest elegantsist ning tema maalitateva alatähtsustatud autoriteedist, mis jäi juhtivaks inglise portreekunstis 18. sajandini. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega, see võis olla õhutatud kuninga poolt, et van Dyck ei lahkuks Inglismaalt. 1640-1641 aastal Inglise kodusõja ajal oli ta mõnda aega Prantsusmaal ja Flandrias. 1640. aastal saatis ta ka mõnda aega Poola printsi John Casimiri,
Poosid olid suvalised. Hakati tegema natüürmorti. Oluline oli liikuvus ja elujõulisus. Flaami. Põhi tegija oli Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck. Van Dyckil olid olulisemad paraadportreed. Sellisel pildil pidi inimene olema suursugune, meeldiv ja täiuslik. Flaamlased tegid pilte ka lihtrahvast. Tegijad olid lihtrahva joonistamisel A.Brouwer (koomilised pildid tal.rahv. pidudest) ja J.Jordaenss (liialdatud ja robustsed pildid talup.-st) Hispaania. Diego Velazques. Ta oli Hisp. õukonna kunstnik. Maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks. N: "Sevilla veemüüja". Ta ei joonistanud