Need koosolekud süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid, rüüstati mõisaid. Selle tõttu tehti karistussalgad, eeluurimiseta ja kohtuta lasti maha üle 300 inimese. Ainuüksi Eestimaa kubermangus loeti 1906. a üle 2000 erineva vastuhaku, alles 1908 leevendati seisukorda. 17. oktoobri manifesti järgselt pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele - Riigiduumale. 5 saadikut - 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus ei võtnud duuma tõsiselt ja see saadeti laiali. Ka teisel duumal ei läinud paremini. Neil aastail (1907) saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 7. Esimene maailmasõda Antandi riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa (hiljem ka Itaalia) ja Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari ning Türgi. Esimene maailmasõja alguseks võib lugeda 28.juulit, 1914, kui Austria-Ungari kulutab Serbiale sõja. Sõja kuulutamise ajendiks oli 28.juuni atendaat Austria-Ungari kroonprintsi Franz Ferdinandi vastu. Esimene
muutuda Asutavaks Koguks - Parlament kujundati kahekojaliseks: Riigiduuma ehk alamkoda, kes valiti piiratud õigustega rahva poolt ning Riiginõukogu ehk ülemkoda, mis koosnes tsaari poolt nimetatud liikmetest ja semstvote, aadlikogude jne poolt valitud esindajatest - Riigiduuma ja Riiginõukogu pidid seaduseelnõude arutamisel ühisele otsusele jõudma - Tsaaril oli õigus duuma laiali saata ning ta kasutas seda võimalust mitmeid kordi - Duumal polnud õigusi riigi eelarve määramisel - Tsaarile jäi alles piiramatu isevalitseja võim täidesaatval alal, tal oli õigus juhtida välispoliitikat, kuulutada sõda ja teha rahu, sõlmida lepinguid jne - Uue riigikorra puhul ei olnud oluline enam Riigiduuma koosseis ega tegevus - Tsaarivalitsus oli peale revolutsiooni sunnitud andma järele paljudes eluvaldkondades - Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest
annaabi.ee 
