lahutamatuks ja lahutatavaks. Sealjuures lahutamatu ja lahutatav juhuslik tunnus on samuti seotud mõiste abstraktsuse astmega - üleminekul üldiselt vähemüldisele mõistele, väheneb lahutamatu ja suureneb lahutatava juhusliku tunnuse osakaal. Näit., riigivalitsemise vormi kui klassitunnuse üks liik on demokraatia, mille juurde kuulub liigierisuse tunnusena parlament. Mõnes riigis on parlament nimetatud riigikoguks, mõnes teises riigis - riigi duumaks. Mõnes riigikogus on 101 liiget jms. - nendel juhtudel on tegemist lahutamatu juhusliku tunnusega. Kui liikuda veelgi vähemüldisele mõistele, jõuame mingi konkreetse riigikogu isikkoosseisu tasandile, mis on lahutatav juhuslik tunnus liigile parlament. 2.2. Mõiste sisu ja maht. Mõiste sisu moodustavad tema tunnused. Mõiste sisu edastatakse defineerimise ja deskripteerimise teel. Mõiste mahulised iseärasused väljenduvad
suurema tsaarivõimu nimel. Pärast Oktoobrimanifesti kasutas tsaarivõim sõjaväge revolutsiooni mahasurumisel ning nad saadeti tööliste ja talupoegade vastu. Mitmetes piirkondades kehtestati sõjaseisukord, kus väljaastumised võimu suhtes olid keelatud. 1906. aastal valiti ja tuli kokku esimene riigiduuma. Üks duumasaadik esindas 80 000 töölist, 2000 mõisnikku ehk mõisnike puhul oli esindatus suurem, tööliste puhul väiksem. Esimest duumat kutsuti ka rahva lootuse duumaks, sest inimestel olid sellega seoses suured lootused, sest loodeti, et nad võtavad vastu rahva olukorda parandavaid seadusi. Talupoegadele oli kõige teravam maaküsimus. Pandi ette seaduseelnõu, et mõisamaad võiks jagada töönormide alusel talupoegadele. Tsaaril oli õigus riigiduuma laiali saata ja seda ta ka kasutas, sest muidu oleks ta kaotanud toetuse aadlike hulgas. 1907 tuli kokku teine riigiduuma, nn rahva viha duuma. Koosseis eriti ei erinenud. Jälle tuli arutlusele maaküsimus
annaabi.ee 
