Sageli on tarvis eemaldada liigseid jooneotsi ("vuntse"), mis ulatuvad üle mingi teise joonega määratud lõikeserva, samuti kahe sellise lõikeserva vahelisi lõike. Seda on võimalik mugavalt teha käsuga TRIM. Käsul TRIM on varem vaadeldud käskudega võrreldes oluline erinevus: siin tuleb moodustada kaks erinevat valikuhulka (enne teise moodustamist tuleb esimene sulgeda). Esimese valikuhulgaga määratakse lõikeserv(ad) (lubatud on kõik moo- dustamise viisid). Teise valikuhulgaga osutatakse eemaldatavatele jooneosadele, mida ena- masti tehakse hiirega, aga ka valikuvõimalus Fence on siin lubatud (valikuaknaga valida aga ei saa). Ei ole keelatud lülitada objekte üheaegselt mõlemasse valikuhulka. Mõnes mõttes vastupidiseid operatsioone täidab käsk EXTEND joonte pikendamine kuni kohtumiseni mingi(te) teis(t)e joon(t)ega. Ka siin tuleb moodustada kaks valikuhulka nagu käsus TRIM
t¨aidetud. M¨ arkus. Teoreemis 9.1 on v~oib olla fikseeritud argumendiks x u¨ksk~oik milline v¨a¨artus summa, vahe, jne m¨a¨aramispiirkonnast. Seega on pidevate funktsioonide summa, vahe, korrutis, jagatis ja pidevatest komponentidest koosnev liitfunktsioon pidev alati, kui see on m¨a¨aratud. Elementaarfunktsioonideks on funktsioonid, mis saadakse p~ohilistest ele- mentaarfunktsioonidest aritmeetiliste operatsioonide ja liitfunktsioonide moo- dustamise teel. P~ohiliste elementaarfunktsioonide pidevusest, teoreemist 9.1 ja sellele j¨argnevast m¨arkusest teeme u ¨he olulise j¨arelduse. Teoreem 9.2. K~oik elementaarfunktsioonid on oma m¨a¨aramispiirkonnas pidevad. 1.2.10 Funktsiooni katkevuspunktid Definitsioon 10.1 Funktsiooni katkevuspunktiks nimetatakse punkti, milles funktsioon ei ole pidev. Pidevuse definitsioonist j¨areldub, et katkevuse p~ohjusteks punktis a v~oivad
annaabi.ee 
