pühitseti Ükskküla piiskopiks. Albert tõi piiskopi keskusse üle halvasti kaitstavast Ükskülast , Riiga, kuhu rajati toomkirik.Piiskop Albert taotles võrdust teiste peapiiskopidega, ei saanud seda eluajal aga tema järglane sai . Aastal 1501 Albert Sauerbeer, nimetati Riia peapiiskopikonnaks. Peapiiskopi koosseisu kuulusid Koiva ja Väina liivlaste alad, ja siinseteks peapiiskopi tähtsamaks oli Duraida (kaupo) linnus. Põhialad moodustusid kunagiste latgalite aladest u 2/3. Siinseted keskused Rauna ehk Raneburg ja Koknest. Kogusuuruseks oli u 18 000 km2. Üsna pisike võrreldes ordugariigiga. Lisaks ilmalikule võimule omas ka vaimuliku võimu. Hõlmab Marienburgi ja Latgalite idaosa ja Väina jõest lõunasse,endiste seelide aladele. Riia peapiiskop oli ülimuslik ka kõikide teiste Liivimaa piiskopide üle. Kolmas riik , oli Kuramaa piiskopkond, riik
saama samad eesõigused, mis olid Leedu aadlil. Kolmandaks pidid kõik ametikohad täidetama sakslastega, kuid kui õiget meest ei leitud, siis toodi see tegelikult mujalt. Viimane oli Augsburgi usutunnistuse tunnustamine. Sigismund II August lasi unioonidiplomile panna lõpulause, mille kohaselt lubas neid tingimusi täita juhul, kuui need ei lähe vastu tema enda ja Leedu ülimusõigusega. Hertsogit kohapeal pidi esinama Chodkiewicz. Liivimaa jagati nelja distrikti: Riia, Duraida, Võnnu ja Dragovitsh. Nende eesotsa pidi olema kohalike hulgast nim kastellaanid. Nemad said koha/õiguse Leedu seini tööst osa võtta. Distrikti loomine oli pks esimesi halduslikke samme. Igas distriktis pidi olem amaakohus. Pidid ajama nii tsiviil kui ka kriminaalasju. Pidi rajatama ka kõrgem kohus ( kolleegium), mille moodustavad 4 kastellaani, seda juhtib administraator. Jaotus 4 distrikti jääb püsima kuni 1582 aastani. 1569 peetakse Ljubinis(
annaabi.ee 
