Suguti koosneb kahest sugutikorgaskehast ja ühest sugutikäsnkehast. Korgaskehadesse suubuvad sugutiarterid (põhjustavad suguti jäikpundumise ehk erektsiooni). Käsnkehas kulgeb kusiti. Selle tagaossa avanevad juhadega sugutisibulanäärmed. Seemnerakud koos nimetatud lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemnevedeliku ehk sperma. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga tihedalt kokku kasvanud, mujal on ta liikuv ja venitatav. Lukikaela piirkonnas moodustab nahk duplikatuuri - eesnaha ( praeputium ), mis rahuolekus katab lukist kapuutsina, erektsiooni korral nihkub tahapoole. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_penis.jpg NAISE SUGUELUNDID Naise suguelundites tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone.
Need võivad lõhkeda ja põhjustada verejooksu, mida selle asukoha tõttu on väga keeruline sulgeda (→ ptk „Verejooks ninast või suust“). 77 Kõhuõõs (cavum peritoneale) Magu ja sooled asuvad kõhuõõnes, kus nende liikumine on piiratud. Kõhuõõs on kaetud õhukese serooskelmega, mida nimetatakse kõhukelmeks (peritoneum parietale), see läheb soolekinnisti kaudu üle siseelunditele (peritoneum viscerale). Soolekinnisti (mesenteerium) kõhukelme duplikatuuri abil kinnituvad organid kõhuõõne tagumise seina külge ja tema lestmete vahel kulgevad soolele veresooned ja närvid. Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-, rasvkude. Suurrasvik (omentum maius) ripub maokõverikult põllena alla, kattes maost allpool
annaabi.ee 
