J.Schlegel 1893 Rootsis loodi Rahvatantsu Sõprade Ühendus 3 20.sajandi algus Kunstiline tants Kunstiline tants tekkis Eestis alles 20. sajandi alguses, mil lavakunst muutus professionaalseks (tekkisid teatrid Vanemuine 1906 ja Estonia 1913) See ei ole tekkinud rahvatantsust, vaid on loodud kõrgkultuurina Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isadora Duncanist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline tantsija. 4 20.sajandi algus Kunstiline tants Elmerice Parts (18881974) avas Tartus esteetilise gümnastika stuudio. Kuna puhkes I Maailmasõda ei saanud ta kaua tegutseda. Pisut hiljem tekkis Tallinna uus tantsukool, mis oli suunatud pigem
liikumise psühholoogilise tõega tohutu emotsionaalse laenguga tantsu, kusjuures esemeid, mida publik tajub laval olevat, seal tegelikult ei ole. Duncan suri 1927. aastal niisama teatraalselt, nagu oli elanud: olles sõpradega hüvasti jätnud, istus ta Pariisi lähedal oma autosse ja hakkas sõitma, märkamata, et tema pikk moodne sall on autoratta ümber keerdunud ja nõnda ta surnuks kägistab. See tõik moodustab raami prantsuse koreograafi Maurice Béjart'i Duncanist inspireeritud, vene baleriinile Maia Plissetskajale loodud soolole Isadora. Duncani pärand. Suhtumine Isadora Duncani pärandisse on vastandlik. Teda on nähtud vaid sugestiivse isiksusena, kelle kunst iseenese avaldamisega piirdubki. Enamasti heidetakse ette, et ta ei loonud mingit kindlat tehnikat ega jätnud maha koolkonda. Kuid kas see oligi tema eesmärgiks? Duncanile oli tants inimese vaba loovuse väljendus, mille puhul keha treenitus oli oluline vaid mõtete ja ideede väljendamiseks