efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki ,,Viiuldaja katusel"), Mariza (Kálmáni ,,Krahvinna Mariza"), Papagena (Mozarti ,,Võluflööt"), Hanna Glavary (Lehári ,,Lõbus lesk"), Dolly (Hermani ,,Hallo, Dolly!"), Sweet
Tänu heliloojate Edward German, Lionel Monckton ja Harold Fraser-Simson'i teostele võime kohata Inglise operette ka kahekümnendas sajandis ent nende teosed omandasid üha rohkem muusikali omadusi kuni erinevus ,,vanamoodsa muusikali" ja ,,modernse opereti" vahel muutus tõesti väga ähmaseks. Vanamoodsad briti muusikalid säilitasid operetliku jume kuni viiekümnendateni. Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski muusikaliseks suurvormiks (nõudlikud soolonumbrid, arendatud vaatusefinaalid). 20nda sajandi hilisemal poolel toimunud uuendused retsitatiivi tähtsuses ja seeläbi
gude autorite palad, mälestused) selliste kontaktide kohta. Eesti iseseisvusajast ei ole andmeid ka nimetamisväärse noodi- või heliplaadikaubanduse kohta. Mõningane info võis tänu filmile “Lõbusad semud”, mille muusika oli sisse mängitud Leonid Utjossovi 59 orkestri poolt, siin olemas olla. Sellele võimalusele viitab ka ainsa teadaoleva näitena nõukogude Venemaa autorite loomingust 1935. aasta väljaandes Modern Lööklaul nr 10 ilmunud Isaak Dunajevski tango “Süda” samast filmist, millel džässiga aga midagi ühist pole. Ei ole andmeid, et meie džässorkestrid oleksid enne 1940. aastat oma repertuaari võtnud vene autorite teoseid. Kuigi L. Utjossovi orkestrit peeti üheks 1930. aastate mõjukamaks Venemaal, ei suutnud ta oma tasemelt ületada ameerika ja inglise orkestreid, ning meie muusikud suundusid originaallätete poole. Seega olid sealpoolsed mõjutused äärmiselt ebatõenäolised. 2.4.4. Soome
annaabi.ee 
