I: Zeus pikse-, tormi- ja tuulejumal, viljakuse jumal vihma läbi, kõigi jumalate valitseja ja riikluse kaitsja; kultuskohaks Olümpose mägi; tal on lugematu hulk järglasi ja partnereid Poseidon merejumal, ürgsete tormijõudude valdaja merel, ka maavärinate põhjustaja (lüües kolmhargi maasse), ka maa jõudude, ürgsete jõudude valitseja (sarnane Enkile) Hades allilma valitseja; Hadese naine Persephone valitseb tegelikult pigem allilma (sarnane Dumuzile; mõlemad pendeldavad all- ja ülailma vahel Hera Zeusi naine, koos 2/1,5 last, kes on üsna tähtsusetul kohal mütoloogias, Zeusi olulised lapsed on teistega; abielu jumalanna, mütoloogias peamiselt armukade naine, kultuslikult oluline jumalanna, taeva ja maa abielu sümbol Demeter Zeusi üde, viljakusjumalanna, kuldsete juustega; naistejumalanna II: Athena neitsilik (aseksuaalne) ja sõjakas jumalanna; tihe suhe kangelastega, seotus madudega, võitu-
Koptos oli seepärast Idamaadega peetava kaubanduse keskpunkt ja tema jumal Min oli Idamaadesse viiva tee valitseja. 6) Koptose lähedal oli Dendera (või Tentira) linn ja nomos. Siin austati Hathori (armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna). 7) Dendera ja Abüdose vahel oli Diospolise? (või Väike) nomos 8) Veelgi kaugemal põhja pool asetses Abüdose linn ja Tissa? nomos. Siin austati jumal Osirist, kes etendab väljapaistvat osa Egiptuse usundis ning vastab Sumeri Dumuzile võj Akkadi-Babüloni Tammuzile, s.o. surevale ja taaselustuvale jumalale. Algul austati Abüdoses teisi jumalajd, kuid aegamööda tõrjus Osirise kultus nad välja. 15) Täiesti Lõuna-Egiptuse tsentrumis asetses Hermopolise nomos, kus austati jumalana Thot'i, tarkus- ja kirjajumalat. Thot esines ka jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesega.Teda austati iibis-linnuna või ahvina (paavianina). See nomos etendas Egiptose ajaloos hiljem väga olulist osa
annaabi.ee 
