Alates 20 saj-st käsitletakse loodusõigust positivismi antiteesina. Loodusõiguse elustumise peamiseks põhjuseks on riikliku võimu otsustava tegevuse pidev suurenemine. Toonitatakse teatud Ameerika Kõrgema Kohtu poolt välja toodud põhiõigused võrdsus seaduse ees, õiglane kohtumõistmine jne. Hiljem nim neid üldisteks inimõigusteks ning ka põhiseaduslikeks üldprintsiipideks. Loodusõigus kui muutuv õigus, mitte kui igavene ja muutumatu, sisu muutub koos aja ja olukorraga. Duguit ütleb, et kui positiivne õigus ei vasta õigluse ideele, võib seda eirata, kuna õigus ei ole mitte riigi käsk, vaid rahva kollektiivne õigusteadvus. Selle kaudu on võimalik paljastada ebaõiglus totalitaarsetes valitsusvormides. Loomuõigus ei ole Euroopas kunagi kadunud olnud, eriti kuna see omab katoliikliku kiriku ehituses kindla koha. Loodusõigus on nüüd pigem ajas muutuv ja dünaamiline, mitte aga staatiline. Keskseks mõõdupuuks on õigluse idee.
õigusemõistmine haarab õiguse rakendamise protsessi sotsioloogilise ja psühholoogilise lähenemise. Hugo Sinzheimer (1875-1945) o Seob õigusliku tegelikkuse vaatlused ja õigustloova dogmaatilise ja legislatoorse (seadusandliku) tegevuse. o Uuris kollektiivse mõtte põhjusi ja sotsialismiidee olemust. o Kontseptsioon kollektiivlepingu normatiivsest mõjust. Seda peetakse Saksamaal tööõiguse aluseks. Prantsusmaa Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust" üksikisikute omavoli eest. o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on
annaabi.ee 
