· Rooma riigi koosseisus romaniseeritud · 4. saj ristiusustati kloostrid: St Gallen 614 a. ja Reichenau 724 a. · 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud · kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa) · 5,7% pindalast on liustikega kaetud · Alpe lõhestavad suured jõed: Rein, Rhone koos oma lisajõgedega Lõunasse Lago Maggiore ja järv voolab Ticino Mägedevahelistes tektoonilistes nõgudes paiknevad järved: · Neauchatel · Vierwaldstätter · Zürich · Genf - suurim · Boden · Lugano · Maggiore Loodus. Kliima · Alpi mäestik on kliimapiir parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel · oluline kõrgusvööndilisus
Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Pinnamood Sveits koosneb kolmest peamisest topograafiliselt alast. Need on Sveitsi alpid, Sveitsi kiltmaa ehk ,,keskmaa"(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Sveitsi piiri ääres. Alpid on kõrgmäestik, mis jooksevad läbi riigi kesk- ja lõunaosa. Sveitsi alpide kõrgete tippude vahel (kõrgeim on Dufourspitze 4634m) on arvukad orud, paljudes neist joad ja liustikud. Just neist saavad alguse mitmed suurimad Euroopa jõed, nagu näiteks Rhine, Rhône, Inn, Aare, ja Ticino, mis lõpuks voolavad Sveitsi suurimatesse järvedesse. 5 Riigi enamasustatud põhjaosa kutsutakse Keskmaaks (Mittelland). Seal on suured, avatud maastikud, kus osaliselt metsaga kaetud künkad vahetuvad avarate niitudega.
annaabi.ee 
