Eenetsid nimetasid end ise varem klanninimede järgi. (Eenetsid, 2018) 2.2 Asuala Eenetsite traditsiooniline asuala on Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal(vt. Lisa 1). Eenetsid elavad arktilises tundras. Eenetsid jagunevad kaheks: tundraeenetsid ja metsaeenetsid. Enne paikseks jäämist rändasid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) 2.3 Eenetsi keel Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhigruppi. Eenetsid räägivad kahte murret: tundra- (ehk bai) ja metsa-(ehk madu, somatu) murret. Eri murrete inimesed elavad üksteisest 400 kilomeetri kaugusel ja ei puutu eriti kokku. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel (Venemaa statistikaamet). 1990.
ASUALA Eenetsid elavad Jenissei alamjooksul idakaldal. Administratiivselt kuuluvad nad Krasnojarski kraisse Taimõri autonoomsesse ringkonda, kus nad elavad valdavalt Ust-Jenissei (Vorontsovo küla) ja Dudinka (Potapovo küla, Dudinka linn) rajoonis. Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne paiksustamist rändlesid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond). RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209. Hilisemate küsitluste tulemusel on rahvaarvuks saadud 340 (Vassiljev 1994: 420): osa eenetseid nimetas end rahvaloendusel neenetsiteks või nganassaanidesks (Krivonogov 1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel
annaabi.ee 
