1960. -1970. aastatel osariikidevaheliste suhete areng jätkus. Eraldati üle 85 miljandi dollari ja seda nüüd peamiselt kutse-ja muude haridusprogrammide, samuti tervishoiu-,keskkonnakaitse-, elamuehitus- ja ühiskonna arendamise programmidele. President Lyndon Johnsoni nn suure ühiskonna poliitilised suunad sisaldasid esimest korda linna vaeste toitmist, töötute ametikoolitust ja vaeste perede lastele hariduse andmist. (Gitelson A. R.; Dudley R. L.; Dubnick M. J. 1996. lk 51-53) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID 1. Gitelson Alan R.; Dudley Robert L; Dubnick Melvin J. 1996. By Houghton Mifflin Company, ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem" 4. Väljaanne, lk 51-53 2. Alari Purju ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" AS Informare, Tallinn 1991 3. Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabarigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131 4. Alari Purju 09.10
sõltub seadusandja usaldusest ning kus sama isik võib olla nii parlamendi kui ka valitsuse liige. (Lijphart, 2009, lk. 122-123). Ameeriklaste silmis on president juhtimise unikaalsust sümboliseeriv isik. Ameerika Ühendriikide president on riigipea ning tal on hulganisti rolle, mida tal täita tuleb. Olles riigipea, peab ta võtma vastu nii tähtsaid ameeriklasi kui väliskülalisi, osalema paraadidel, edastama avalikke teadaandeid ning täitma tseremoniaalseid kohustusi. (Gitelson, Dudley, Dubnick, 1996, lk. 236). Põhiseaduse alusel kuulub presidendiletäidesaatev võim. Kuigi tundub, et valitsusjuhina on president kõikvõimas, sest ta ei jaga oma volitusi ühegi teise ametiisikuga, pole ta sellegipoolest tegelikult võimeline üksinda juhtima kolmest miljonist töötajast koosnevaid täidesaatva võimu organeid. Olgugi et president on täidesaatva võimu juht, ei ole tal suuri õigusi valitsusasutuste personali ametisse nimetamisel. Nimelt on tal õigus ametisse nimetada vaid
annaabi.ee 
