Iiri verd Joyce ei tahtnud end siduda kolonialistide ega põlisiirlastega, mistõttu lahkus Pariisi, et õppida meditsiini, aga jäi hätta, naasis koju, kus nägi ema suremas. Ema palus, et poeg tema surivoodil palvetas (ema oli väga vaga), aga Joyce keeldus, sest oli ateist. Ta abiellus ja oli keeleõpetaja mitmetes Euroopa riikides, oli musikaalne, kirjutab proosat, luulet ja näidendeid. Kirjutas vihasena novellikogu ,,Dublinlased", romaanid ,,Kunstniku noorpõlveportree", ,,Odysseus". ,,Dublinlaste" ilmumise ajal oli ta vaesuses ja vihane, mis sai pahameele osaliseks, sest kujutas iirlasi trööstituna. Selles on naturalismi ja sümbolismi jooni. Joyce tõi kirjandusse mõiste EPIFAANIA järelhelk/selguse hetk, millel algul oli usuline taust. Virginia Woolf kirjutas lapsena ajalehte. Kaotas lapsepõlves pereliikmeid: diagnoositi skisofreenia. See tuli loomingule mõneti kasuks, aga elus mitte. Bloomsbury grupp. Tema esimesed romaanid olid traditsioonilised,
Implikatsioonid on üsna selged, omaduse ei muutu. Pidev õnnetu olek on lihtsalt kogu novellikogu “Dublinlased” ühtne reegel. Enamustes lugudes muutub esialgne halb situatsioon lõpus koguni veelgi hullemaks. Seega on Todorovi meetod keskendunud mingile “omadusele”, sunnib teose põhiküsimust otsima. Kui võrdleme mingi konkreetse autori kõiki töid T. meetodi abil, võime näha läbivalt iseloomulikke süntaktilisi ja semantilisi koode. Näiteks “Dublinlaste” põhiline teema on dublinlaseks olemise küsimus. T meetod on üsnagi toores, kuna analüüsib teose kaht põhijoont– tegevust ja omadust, kuid on siiski väga kasutatav. 14. Kristeva. "Maailm, dialoog ja romaan" - teemad, põhiseisukohad Kogu artikkel lähtub Bahtini teooriatest, kuid loomulikult ei jäta Kristeva teda üksi hiilgama, vaid võtab poole halost oma mõjusa interpreteeringuga endale. Strukturalismile annab dünaamilise dimensiooni Bahtini “kirjandusliku sõna”
annaabi.ee 
