saab olla tulemuslik vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav korraldus oleks selge ja arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui näiteks Maakohus on juba teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil, siis peab kohus kohtutäiturit sellest ka teavitama. Sellega saab vältida olukorda, kus kohtutäitur teeb menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatult dubleerivaid toiminguid11. 2.2 Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektrooniliselt on mitmeid erinevaid viise. Elektrooniliseks kättetoimetamiseks võib pidada faksi teel saadetud menetlusdokumente, kui ka e-kirja teel saadetud dokumente. Mõlema kättetoimetamisviisi puhul kehtib nõue, et kostja peab tagastama allkirjastatud kättesaamistõendi, et saaks lugeda sellist kättetoimetamist nõuetekohaseks
• Salastatus. Dokumendid peavad olema krüpteeritud ja salvestatud moel, mis tagaks neile juurdepääsu ainult volitatud isikutel. • Veakindlus. Süsteem peab suutma säilitada jätkusuutlikkuse rikete korral. Tehniliste rikete korral ei tohi dokumendid kaduda, samuti ei tohi tekkida dubleerivaid dokumente. • Monitooring. Süsteem peab jälgima dokumendiliiklust ja väljastama veateateid andmetööt- lusvigade, eriolukordade ja rikete kohta. Nõuded elektrooniliste dokumentide edastamise töö- kindlusele on kõrged. Kui tõrke tõttu pole võimalik dokumenti määratud aja jooksul edastada,
annaabi.ee 
