andmeid kaotsi minna. Et sellisel juhul hakkama saada on vaja ARQ (Automatic Repeat reQuest) protokolli. ARQ protokoll suudab: 1)Avastada vigasid (checksumi abil) 2)Vastuvõtja puhul suudab anda tagasisidet (ACKi ja NAKi näol) 3)Uuesti sooritada andmeedastust. Näiliselt veatu protokolli puhul on aga suur viga, mis siis teha kui ACK või NAK on vigased? Rdt 2.1 igale saatja poolt saadetavale paketile lisatakse ka järjekorra number. See välistab pakettide dubleeringu küll, aga võib vastuvõtja saada samasuguste andmetega pakette. Kui saatja saab kätte ACK-i, siis lõpetab ta andmete saatmise. Vastasel juhul saadab ta samasuguseid pakette ja suurendab koguaeg järjekorranumbrit. Rdt 2.2 - erinevus 2.0-ga on see, et NAK-e ei saadeta. Selle asemel pannakse igale ACK-le külge selle paketi järjekorranumber, mis viimati kätte saadeti. Nii on teada, et kui kaks korda sama järjekorranumbriga ACK-i tuleb, siis viimati saatja poolt
1) Avastada vigasid (checksumi abil) 2) Vastuvõtja puhul suudab anda tagasisidet (Kui andmed jõudsid kohale vigaselt saadame NACK’i. Kui jõudsid kohale ilma vigadeta saadame ACK’i) 3) Uuesti sooritada andmeedastust. Näiliselt veatu protokolli puhul on aga suur viga, mis siis teha kui ACK või NAK on vigased? Rdt 2.1 – igale saatja poolt saadetavale paketile lisatakse ka järjekorra number. See välistab pakettide dubleeringu, küll aga võib vastuvõtja saada samasuguste andmetega pakette. Kui saatja saab kätte ACK-i, siis lõpetab ta andmete saatmise. Vastasel juhul saadab ta samasuguseid pakette ja suurendab koguaeg järjekorranumbrit. Rdt 2.2 - erinevus 2.0-ga on see, et NAK-e ei saadeta. Selle asemel pannakse igale ACK-le külge selle paketi järjekorranumber, mis viimati kätte saadi. Nii on teada, et kui kaks korda sama järjekorranumbriga ACK-i
annaabi.ee 
