agoogilised tempoterminid – väiksemad tempost kõrvalekaldumised teose esitamisel metronoom – mehhanism, mis paneb võnkuma reguleeritava raskusega varustatud pendli veerandnoot = 120 <- tähendab, et pendli võnkumise kiirus on 120 korda minutis helide põhinimetused – klaveri valged klahvid silpnimed – do re mi fa sol la si do tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4. joonel), baritonivõti (5. joonel) näitavad esimese oktaavi c asukohta dünaamika – teose esitamise tugevus ja selle muutmine (lahku – mezzo piano, forte fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne
Sekst 6 astet v.6 4 tooni s.6 4,5 tooni Septim 7 astet v.7 5 tooni s.7 5,5 tooni Oktaav 8 astet p.8 6 tooni Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 s.7; s.2 v.7; v.3 s.6; s.3 v.6; p.4 p.5 jne. Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his. Dubldiees (x) kõrgendab nooti tervetooni võrra. Annab noodile -isis lõpu. Näit.: c-cicis, d-disis, e-eisis, f-fisis, g-gisis, a-aisis, h-hisis. Bemoll (b) madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. (Dublbemoll (bb) madaldab nooti tervetooni võrra seda selles töös vaja ei lähe). Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva poole- või tervetoonilise kõrgenduse või madalduse.
annaabi.ee 
