· Linnud kui sõnumitoojad regilauludes · Vaeslapsest saab lind (kägu, pääsuke) muinasjutuna ja lauluna · Endelinnud: kägu, kurg jt. Kurgede eksitamise komme sügisel ja kevadel tuli uskumusest, et kured talvituvad teispoolsuses. Linnud eksivat ära ja hakkavat keerdu lendama. Kurg on rahvausundis surma- ehk toonelinnuks. · Veelinnud kaljumaalingutel · Ilmalind loomislaulus; sukeldujalind dualistlikes loomislugudes · Uskumused Linnutee kohta: nimetused Linnurada (saartel), Kuretee (Harjumaal), Sirgutee ja Tsirgutii (Setu), ka taevatee, taevatänav, taevarida, taevapeenar, talipeenar (Läänemaa), vrd soome linnunrata, vadja taiva maatie. · Lindude seos teispoolsuse või surnute asupaigaga 26. Too välja sarnasusi ja erinevusi soome-karjala ja obi-ugri karukultuses, sellesse kaasatud rituaalides ja suulises pärimuses. Millel võiks põhineda arusaam karu ja
Selle kõige tähtsamaks osaks on tsiviilõigus ning see pärineb juba rooma õigusest. Eestis on tsiviilõiguse peamiseks allikaks tsiviilseadustik. Tsiviilõigus on eraõiguses niivõrd oluline et teinekord on tsiviilõigust nimetatud eraõiguseks. Eraõigus võib olla unistlik (tsiviil ja kaubandusõigus on samadel alustel) või dualistlik (tsiviil ning kaubandusõigus lahus ning tihtipeale kaubandus õigusest lahutatud ka majandusõigus). Dualistlikes süsteemides on kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse jaoks eraldi koodeksid, unistlikes käsitletud ühes koodeksis. Samuti on tsiviilõigus mitmeti jagatav. Eesti tsiviilõiguse üldpõhimõtted sätestatud tsiviilõiguse üldosa seaduses, kus kirjeldatakse põhimõisteid ning peamisi üldõigusi. Eraõiguse osad: · Perekonnaõigus · Pärimisõigus · Asjaõigus · Võlaõigus (vanemas kirjanduses kohustusõigus)