Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil
stringid, heteroosne, st paremale ja vasakule liikuvad stringid on erinevad, grupi sümmeetria on SO(32) HE 10 Supersümmeetria osakeste ja aine vahel, ainult suletud stringid, heteroosne, st paremale ja vasakule liikuvad stringid on erinevad, grupi sümmeetria on E8×E8 Duaalsused näitavad, et kõik viis tooriat kirjeldavad ühte ja sama füüsikalist pilti ning seda, et nad on füüsikaliselt ekvivalentsed supergravitatsiooniga. Ei saa aga öelda, et superstringid oleksid põhjapanevamad kui gravitatsioon, või ka vastupidi.
7 mõõdet on nii pisikeseks kokku keerdunud, et me ei märka neid; meie teadvusse jõuavad vaid suured ja ligikaudu tasased mõõtmed. Siiamaani pole veel tehtud ühtegi vaatlust, mille seletamiseks oleks vajatud lisamõõtmeid. Kuid pole võimatu, et neid täheldatakse Genfi hiidkiirendil suurel hadronite põrkkiirendil ehk kollaideril. Kuid eri mudelite vahel on olemas ootamatud vastavused, mida nimetatakse duaalsusteks. Duaalsused näitavad, et kõik mainitud mudelid on sisuliselt võrdväärsed. Teisisõnu, nad kõik esindavad ühe, M-teooriaks nimetatava teooria eri aspekte. Veel näitavad duaalsused, et kõik viis superstringide teooriat kirjeldavad ühte ja sama füüsikalist pilti ja ühtlasi seda, et nad on füüsikaliselt ekvivalentsed supergravitatsiooniga. Ei saa aga öelda, et superstringid oleksid põhjapanevamad kui supergravitatsioon, või ka vastupidi. Pigem on nad ühe ja sama teooria erinevad
keerdunud. märka neid; meie teadvusse jõuavad vaid suured ja ligikaudu tasased mõõtmed. Siiamaani pole veel tehtud ühtegi vaatlust, mille seletamiseks oleks vajatud lisamõõtmeid. Kuid pole võimatu, et neid täheldatakse Genfi hiidkiirendil suurel hadronite põrkkiirendil ehk kollaideril. Kuid eri mudelite vahel on olemas ootamatud vastavused, mida nimetatakse duaalsusteks. Duaalsused näitavad, et kõik mainitud mudelid on sisuliselt võrdväärsed. Teisisõnu, nad kõik esindavad ühe, M-teooriaks nimetatava teooria eri aspekte. Veel näitavad duaalsused, et kõik viis superstringide teooriat kirjeldavad ühte ja sama füüsikalist pilti ja ühtlasi seda, et nad on füüsikaliselt ekvivalentsed supergravitatsiooniga. Ei saa aga öelda, et superstringid oleksid põhjapanevamad kui supergravitatsioon, või
annaabi.ee 
