Kõlas otsus, mille järgi on Kristus on üks isik, kahe loomusega. Lahutatus sõnastati järgmiselt: need kaks loomust on temas täielikul kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, Numiidias. Noorena pöördus Augustinus ilmselt kristlasest ema mõjutusel manilusse. Manilus näeb maailma hea ja kurja võitlusena, rangelt duaalsena, meenutab õpetusena gnostitsismi. Oli manilaste kiriku liige 9 aastat, kuid loobus sellest akadeemilise skepsise, neoplatonistlike mõtete ja Milano piiskopi Ambrosiuse mõjutusel. Seejärel eristatakse Augustinuse elus uusplatonistlikku perioodi, milles ta väljendas viimati mainitud mõtteviisile omaseid ideid nagu arusaama kurjusest kui headuse puudumisest, samuti skeptilist arusaam, et üksikisik ei suuda jõuda tõeni, küll suudab seda akadeemia.
On raske mõista, kuidas ta Kolmainuga suhestub. Kristuse vastasena peaks ta omandama võrdväärse vastaspositsiooni ja olema, nagu temagi ,,Jumala poeg". Kuid see viiks otse tagasi teatud gnostiliste vaadeteni, mille kohaselt saatan kui Satanael on Jumala esimene poeg ning Kristus teine. Edasine loogiline järeldus oleks Kolmainu kaotamine ning selle asendamine nelisusega." (JUNG 1977:169-170) 2.3. Nelisus ja mandalad Kui Jungil üldiselt on kalduvus näha maailma duaalsena - vastandite ühtsuses toimiva dünaamilise pingeväljana, siis see ei ole veel ammendav. Nimelt on tema jaoks kõikehõlmav ning detailsem kirjeldus võimalik vaid läbi nelisuse ehk kvaterniteedi. ,,Neli sümboliseerib Ühe erinevaid osi, omadusi ja aspekte." (JUNG 1977:57) See oleks siis omakorda otsekui kahese duaalsuse lühendi ,,lahtikirjutus". Nelisuse printsiibiga liitub Jungi maailmanägemuses vahetult käsitlus mandalatest, budismis ja
annaabi.ee 
