Referaat Charlie Chaplin Nimi Kool Õpetaja Charlie Chaplin, täisnimega Charles Spencer Chaplin, sündis Londonis 1889. Aasta 16. Aprillil. Ta oli oma peres teine poeg. Charlie ja tema vend Sydney hüljati ta isa poolt, kuna isa oli joodik ning lahkus pere juurest, kui Charlie oli kõigest 3-aastane. Ka Charlie ema polnud just parim eeskuju, kuna väljaspool abielu saadud kolmas poeg jäi tema isa George Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud
17281732 ebaedu periood · Publiku maitse muutus, ballaadooperite populaarsus · Ooperiteatri 3 pankrotti · Kuninglik Muusikaakadeemia lõpetab tegevuse · Konkureeris teiste teatritega · Vastuolud lauljatega · Ränk kriitika ajakirjanduses · Ajurabandus, tervis halveneb ORATOORIUMID · Majanduslikud raskused, avaldab trükis oma varasemaid teoseid. Katsetab oratooriumiga. · 1732 Esther, ingliskeelne tekst Vanast Testamendist · 1736 John Drydeni luulele Aleksandri Pidu · 1739 Saul; Israel Egiptused · 1741 Messias, esiettekanne Dublinis, 1750 publiku menu · 1743 Simson · 1744 Joosep ja tema Vennad; Semele · 1745 Belsatsar; Herakles · 1747 Juudas Makabeus · 1751 Jephta "How dark, O Lord,are thy descrees" Orkestrisüit:Tulevärgimuusika 1749 Music for the Royal Fireworks ·Kirjutatud Kuninga tellimusel ·Tähistas Aacheni rahulepingu sõlmimist ·2 versiooni:puhkpillidele ja
Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid. Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi ja enamasti nad ei soovi. Ebaõiglaselt kannatanud inimene tajub jumalate tohutut jõudu, ent peab neid pigem pahatahtlikeks ja halbadeks. OIDIPUSE VARIATSIOONID Pärast antiiki tekkis huvi Oidipuse loo vastu taas renessansiajal ning on kestnud tänapäevani. 17.-18. sajand: Pierre Corneille', John Drydeni, Voltaire'i draamad. 19. sajand: Friedrich Hölderlin, "Kuningas Oidipus"; Heinrich von Kleist, "Purunenud kruus"; koomiline, farsilaadne versioon Percey B. Shelleylt. 20. sajandil on Oidipus olnud populaarseim antiiktragöödia kangelane. Tuntuimad teosed: W. B. Yeats, "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses"; A. Gide, "Oidipus"; J. Cocteau, "Kuningas Oidipus"; T. S. Eliot, "Riigivanem"; Pier Paolo Pasolini film "Edipo Re" (1967);
annaabi.ee 
