sellega elatist teenida. Nii tekkisid veeäärsed linnad. Saavalased ei saanud oma riigi valitsemisega just kõige paremini hakkama, kuna hõimud ja vürstid pidevalt omavahel kaklesid. Sellepärast otsustati kutsuda riigile valitseja võõrsilt. 862. aastal tuli kohale viikingite pealik Rjurik ja asus elama Novgorodi. 882.aastal vallutas Oleg, Rjuriki kaaskondlane Kiievi ja kuulutas end suurvürstiks. Kiievi vürstidel oli tugev sõjavägi, kus teenisid ka viikingid. Seda nimetati druziinaks. Iga aasta novembris tehti ringsõit ühe alluva juurest teise juurde ja lasti niimoodi end terve talve piirkondade elanikel üleval pidada. Kiievisse jõuti tagasi alles aprillis. Samas pidid vürstid ka riiki kaitsma sõjakate rändrahvaste eest, kes tungisid aeg-ajalt Lõuna-Vene aladele. Slaavlasi aga huvitas Bütsants, mida nad üritasid korduvalt oma võimu alla saada. See neil ei õnnestunud, aga ometigi said nad teatud soodustusi Konstantinoopolis kauplemiseks. 988
slaavlased, germaanid, romaanid, balti. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma algkodust. Ida slaavlased jõudsid Novgorodi jõe juurde. Nad rajasid sinna oma asulad Novgorod, Kiiev. Aastal 862. . kutsusid venelased valitsema viikingi pealiku Rjuriku. Aastal 882. sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Seda aastat loeti Vana Vene riigi alguseks. Vana Vene riigi valitseja oli vürst Knjaas. Teda saatis sõjavägi, mida kutsuti druziinaks. Aastal 988. võttis Venemaa üle ristiusu. See juhtus vürst Vladimiri valitsemise ajal. Venemaa on olnud üle 1000. aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030. tungisid nad Eesti aladele ja rajasid siia tugipunkti Jurjevi. See juhtus Jaroslav Tarki valitsemise ajal. 2) Muutused Majanduses ja ühiskonnas hiliskeskajal ( 31 ) *Üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele ( hakati kauplema rahaga )
annaabi.ee 
