löögiga. Josephuse versioon on järgmine: selle asemel, et Caligulat tagant rünnata, ta seisis tema ette ja lõi sügava, aga mitte surmava löögi. Siis teised ründasid teda oma mõõkadega. Seneca versioon: Chaerea lõi Caligula pea maha ühe löögiga, aga paljud konspiraatorid ümbritsesid imperaatorit ja virutasid oma mõõkadega laipa sellegi poolest. Kohe pärast mõrva saatis Chaerea tribuuni Lupuse Caesoniat ja Drusillat tapma. Vandenõu oli läbi läinud ja imperaator ja ta perekond olid surnud.14 14 V. E. Pagán. Conspiracy Narratives in Roman History. Austin: University of Texas Press 2004, lk 93-108. Caligula vaimne seisund. Caligula teod tekitasid mitmetes tolleaegsetes õpetlastes kahtlusi, et ta võis olla hull. Muistsed õpetlased võtsid vaatluse alla selle fenomeni. Tiberiuse valitsemise ajal iseloomustas Rooma
Intriigi segatakse ka Drusilla, kes laenab Othole maskeeringuks oma riided. 3. p. Poppea aed (või magamistuba?). Poppea palub Armastust, et Nero nüüd ta keisrinnaks krooniks. Siis uinub ta Arnalta hällilaulu saatel. Armastus laskub taevast Poppeat kaitsma. Drusilla riideis Otho, hing lõhestatud, otsustab kõheldes oma ülesande täita, ent Armastus takistab teda. Enne kui Arnalta hakkab lärmi lööma, õnnestub Othol põgeneda. Armastus kiidab ennast. Kolmas vaatus 1. p. Keisripalee. Drusillat peetakse süüdlaseks ning ta viiakse Nero ette. Nero kuulab isiklikult teda üle. Otho päästmiseks võtab Drusilla süü enda peale. Drusillat ootab surm, ent siis ilmub Otho ja teatab, kes oli tapmise tegelik üritaja. Selgub ka, et intriigi õhutas Octavia. Suurepärane, leiab Nero: Otho ja Drusilla läkitab ta pagendusse, Octaviat on nüüd põhjus troonilt tagandada, endine keisrinna tuleb viia paadiga avamerele tuulte kätte. Poppea võib juba täna saada keisrinnaks
annaabi.ee 
