37. Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil. A aurusti, D drossel, K kompressor, KK külmutuskamber, Ko kondensaator. 1->2 Külmutusagensi aurude komprimeerimine kompressoris. (isoentroopne, adiabaatne protsess). 2->2´ Ülekuumendatud aurude juhtimine küllastusolekuni (isobaarne prots). 2´->3 Kuiva küllastunud auru kondenseerimine (isobaariline prots) (kondensaatoris antakse jahutusveele soojushulk q1) .3->4 Drosselis (tagastamatu prots) osa vedelast agensist aurustub, rõhk ja temperatuur langevad.4->1 Külmaagens juhitakse aurustisse, kus toimub külmutusagensi täielik aurustumine( kuini kuiva olekuni) (aurustumiseks vajalik soojus võetakse ära külmkambrilt ja tema temperatuur langeb) 38. Soojusülekande liigid ja nende lühike iseloomustus. a) Soojusjuhtivuse teel kandub soojus edasi üldjuhul kõikides ainetes ja kehades ning see
See tagab voolu regeneratsiooni ja talitluse voolu-pinge tasandi teises kvadrandis. Joonis 1.31, a näitab, et pinge tõstmise talitlus koosneb kahest etapist. Kui jõulüliti on suletud, siis läbib vool drosselit ning energia salvestub selles. Järgnevalt lüliti avaneb. Kuna vool läbi drosseli ei saa muuta suunda hetkeliselt ja peab seetõttu läbima dioodi ja koormust ning drosseli pinge muudab suunda. See põhjustab dioodi päripingestumise ja drosselis salvestunud energia ülemineku kondensaatorisse. Sel viisil laetakse drosselis salvestatud energiaga kondensaatorit, mille pingega toidetakse koormust. Drosseli vool väheneb ning protsess kordub seni, kuni drosseli energia on ammendatud. Kuna drosseli pinge tagastub sisendisse, siis muutub pinge kondensaatoril sisendpingest kõrgemaks. Kui kondensaatori pinge jõuab soovitud väärtuseni, sulgub lüliti uuesti. Kuna diood on vastupingestatud, ei saa kondensaator tühjeneda läbi lüliti
paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela. Katkestusel liitub võrgupingele drosseli endaindukt- siooni elektrimotoorjõud ning drosselis tekkinud kõrgepingeimpulss põhjustab lambis kaarlahenduse, s.o. lambi süttimise. Kaarlahenduse tekkega pinge lambi elektroodidel ja nendega rööbiti ühendatud starteri elektroodidel langeb sedavõrd, et sellest ei piisa huumlahenduse tekkeks starteri elektroodide vahel. Kui lamp ei sütti, siis ilmub starteri elektroodidele võrgupinge ning kogu protsess kordub. Luminofoorlampide lülitamiseks kasutatavad spetsiaalsed starter-
annaabi.ee 
