Juhtaparaadil on töörattaga võrreldes vastassuunalised labad , mis vähendavad keeriseid töörattasse voolus. 31 Küsimus 12. Tsentrifugaalpumpade ekspluatatsioon: käivitamine, teenindamine tööajal, reguleerimise võimalused, pumba põhilised rikked ja nende kõrvaldamine. Pumba töö analüüs karakteristikute järgi. Pumpamisel süsteemi võib pumbatava keskkonna parameetrei reguleerida kolmel viisil: 1. Drosseldamisega, 2. Tööratta pöörlemissageduse või läbimõõdu muutmisega, 3. Ülelaske- ehk baipasslkapiga. Drosseldamise korral kulutatakse kasutult osa rõhuenergiat siibritakistuse ületamiseks. Samuti muutub voolu reziim töörattas ja difuusoris , mis võib esile kutsuda pumba täiendava kulumise. Eriti kahjulik on jõudluse reguleerimine pumba imevklapi osalise kinnikeeramisega. Kuna hüdraulilise takistuse ja vaakumi suurendamine vedeliku voolamisel
autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi nool toetub tõstesilindrile. Nendel on tööseadmeks ka koormuse all teleskoopselt pikendatav nool. Sektsiooni väljalükkamine toimub hüdrosilindritega või lisaks tross ja kettülekannetega. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad, mis käitatakse jõuvõtukastist tuleva kardaani abil. Töökiirust reguleeritakse kas automootori pöörlemiskiiruse muutmisega või töövedeliku drosseldamisega. Voolikuta ja torude lõhkemisel ning õli lekkel toimuva avarii ärahoidmiseks on süsteemil peal mitmed hüdrolukud. Samuti on kaitsemehhanismid ja klapid, mis väldivad seadmete ülekoormuse. Mitme silindri samaaegseks lülitamiseks on kraanadele monteeritud mitu pumpa. 72) Portaalkraana Portaalkraanad said oma nimetuse käiguosa raami konstruktsiooni järgi. Rööbasteele paigutatud portaali alt saavad vabalt läbi sõita nii autod kui ka raudteerongid. Kõik
tootlikkuse reguleerimine. Aurukatla soojusvõimsuse reguleerimine on sisuliselt kütuse etteande reguleerimine, sest katla võimsus on määratud ajaühikus põleva kütuse kogusega. B·Qat·=Q1 [kW] kus B on kütuse kulu kg/s Qat on kütteväärtus kJ/kg on kasutegur Gaasilise kütuse põletamisel tagatakse gaasi liikumine põletisse gaasi ülerõhuga. Kütusekulu reguleeritakse gaasi drosseldamisega spetsiaalsetes reguleerimisorganites (reguleerimisklappides), mis asetsevad gaasitorudel enne põleteid. Vedelkütuse (masuut, põlevkiviõli jt.) põletamisel toimub kütuse etteandmine jällegi rõhuenergia arvel, mis saadakse kütusepumpadega. Kuigi pumpade tootlikkust võib reguleerida mitmel viisil, kasutatakse kõige sagedamini lihtsaimat (ja kõige vähem ökonoomsemat) reguleerimisviisi kütuse drosseldamist reguleerimisklapis.
annaabi.ee 
