suur esimene sõrm ja pikk saba. Ta oli mitte lindude taksonis ja ei ole päris selge miks teda on siiski pandud linnutiiva evolutsiooni esimese arengu astmele.[4] Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks.[3] Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi Velociraptoril nagu ka teistel dromaeosauridel olid suured käed kolme tugevalt kaardus küünistega, mis olid ehituselt sarnased tänapäeva lindude tiivaluudega. Keskmine sõrm oli neil pikim ja esimene lühim. Randmeluude struktuur takistas käehoiakut ja nad said hoida käsi vaid kehast eemal horisontaalselt ettepoole suunatuna.[5] 6 Küll aga poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise .[3]
varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi • poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise . Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi • Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. • See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. • Nüüd ilmnes, et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil. Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi • See oli vanim tuntud lind ning umbes varese
annaabi.ee 
