Küllap oleme kõik kunagi olnud suure sõpraderühma keskel, kui rühma astub uustulnuk ja mingil põhjusel teda meile ei tutvustata. See on ülimalt häiriv. Arvatavasti tunneme end silmside loomisel kammitsetult ja püüame hoiduda vestlusse astumast, kuni meid ei ole tutvustatud või me ise teineteist ei tutvusta. Tutvustamine ja tervitamine on osa sotsiaalsest etiketist ja avab formaalselt tee suhtlemiseks. 10 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri 38 Inimese kehakeel on lai valik võimalusi tervitamiseks, igaüks neist käivitub erineva intiimsusastme puhul. Need on: · peanoogutus, · silmapilgutus, · tõstetud peopesa, · käeviibe, · käepigistus, · käepigistus ja õlalepatsutus, · õhusuudlused ja kergelt õlgadest hoidmine, · põsemusi,
hôljumisvôimega. (Mikelsaar, 1984) Lesta leidub kogu eesti ranniku ulatuses, kuigi Soome lahe idaosas ja Riia lahes on teda vähem. Vahest leidub lesta ka magevees, peamiselt jõgede estuaarides. Lest asustab peamiselt liivaseid, saviseid põhjasid; nooremad isendid madalamates kihtides kui vanemad. Ida Gotlandi populatsiooni nooremad isendid levivad peamiselt Irbe väinas ja seda ümbritsevatel aladel. (Vitinsh, 1988; ref. Ojaveer & Drevs, 2003) Suvel, intensiivsema toitumise perioodil, on täiskasvanud lestad 30-40 m sügavusel. Sügisel ja talvel lähevad nad sügavamale (80-100 m). Sigimisperioodil kogunevad lestad 5 kudemisalade ümber süvikutesse või hoiavad Soome lahes rannikumadalike lähedusse. (Westin, Aneer, 1987; ref. Ojaveer & Drevs, 2003) Tavaliselt võtab lest ette ainult lühemaid rändeid (Ojaveer, Drevs, 2003); pikemate
annaabi.ee 
