Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee
kevadsuvisel perioodil. Sügisene keskmine äravool on kuivendatud vesikonnadest suurem kui soostunud aladelt. Aasta keskmise äravoolu suurenemist võib aga täheldada kuivendatud vesikondades, kus esineb põhjavee juurdevool. Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa- aladel muudab oluliselt väikejõgede äravoolureziimi. Maakuivendus muudab radikaalselt maa-ala hüdroloogilisi tingimusi. Eestis ilmneb see põllumaade drenaazkuivendusel. Pindmine äravool drenaazkuivendusel puudub praktiliselt üldse. Suvine kõrgvee äravoolu vähenemine toimub vaid esimestel järelkuivendus aastatel. Veekogude kaitse reostuse eest: Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Kuid kui loodusjõudude toimel või ka inimtegevuse tagajärel tekitab vesi ohtu inimesele ja ümbritsevale keskkonnale (nt üleujutuste korral) vajab inimene kaitset vee eest
kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige
annaabi.ee 
