reostavad õhku, vett ja pinnast. Prügila nõrgvesi on suure reostuspotensiaaliga, mis võib rikkuda põhja- ja pinnavee ning pinnase prügila ümber. Prügilatesse on aastate jooksul veetud mitmesuguseid jäätmeid, mistõttu võib nn. olmeprügilas leiduda ka ohtlikke-, ehitus-, tööstus- jms. jäätmeid. Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid. Eestis loodi enamik prügilatest 1970-ndatel. Kuna prügilad rajati ilma projektita, siis puuduvad neil enamjaolt drenaazitorustik ja puhastusseadmed. Eelkõige on probleemiks nõrgvesi, mis filtreerub läbi prügilasu ning põhjustab prügilat ümbritseva keskkonna saastumise. 1970-ndatel aastatel rajataud prügilad on tänaseks amortiseerunud ning uus jäätmekäitlusseadus välistab nende igasuguse edasise ekspluatatsiooni. Tulevikusuund on senisest rohkem rõhku panna keskkonnasäästlikule prügikogumisviisile, mis on tugevasti kanda kinnitanud Põhjamaades ja arenenud Lääne Euroopa riikides
[3] Väga mõistlik on kastmisveeks kasutada vihmavett, sest Eestis ületavad sademed auramise. Kõige kasulikum oleks vett koguda mingisugustesse mahtitesse, kuid vee kogumiseks on mitmeid teisi võimalusi. Maja projekteerimisel ja vundamendi tegemisel unustatakse sageli ära drenaaz. Maja vundamendi pikaealisuse jaoks on drenaaz väga oluline, kuid seoses vee hindade olulise kallinemisega on drenaazil tekkimas veel teinegi ning ka väga oluline kasutusotstarve. Rajatud drenaazitorustik aitab koguda vihmavett.Drenaazitorustiku äravoolukoha lähedale saab panna maa-aluse veemahuti ja sinna suunatakse drenaazi abil vihmavesi. Selline mahuti toimiks ülevoolu põhimõttel. Kui mahti saab täis siis ülejäänud vesi voolab edasi, kas tsentraalsesse drenaazi või suunatakse mujale. Teine võimalus on veemahuti asemel rajada salvkaev, kuhu samamoodi saab suunata drenaazi kaudu vihmavee. Selle rajamine on
lintvundament > 15...20 cm, kergplokid >20...30cm Kivikbetoonis ehitamise juures tuleb jälgida, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 müüri paksusest. Drenaaz 26 Et katkestada vee kapillaarset tõusu, hoida pinnasevee tase piisavalt kaugel põrandast ja vundamendist ning koguda pinnases liikuvat vett ja juhtida see vundamendist eemale paigaldatakse hoone ümber või alla drenaazitorustik. Toru kõrgeim koht peab olema >0,4m madalamal, kui on põranda aluspind ja alati madalamal kui vundamendi põhi. Hoone ümbrus: Vundamentide projekteerimise juures tuleb arvestada ka et hoone ümbrus 3m ulatuses tuleb planeerida kaldega 1/20 hoonest eemale. Soovitav sokli kõrgus on 30...50cm, siis ei ulatu pinnaselt üles pritsiv vesi ja lumi välisvoodrini. Vundamendi pealispinna ja seina vahel ning keldriseina/vundamendi ja pinnase vahel peab olema hüdroisolatsioon.
annaabi.ee 
