pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna ei tasu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhustamine. 100 HARILIK PUKSPUU Iseloomustus Ladinakeelne Buxus sempervirens nimetus: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Areaal: Suurus: 6-10 m, meil kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljatahulised, rohelised.
Mulla suhtes on taim vähenõudlik, kuid paremini kasvab värskel saviliivadel. Valguselembeline. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Taime paljundatakse pistikutega, seemnetega või võrsikutega. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Üheks mureks on kiire metsistumine, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei talu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhutamine. 4.3.3. Lõikamine Suurt läätspuud tuleks lõigata 2 korda aastas. Kui on soov saada juurde uusi võrseid tuleks lõigata noori taimi, ning see tegevus on kõige sobilikum just talvel. Kui põõsas on liiga kõrgeks kasvanud, võib selle kevadel (märtsis) tugevasti tagasi lõigata. Põõsas lõigatakse/saetakse tagasi u 50 sentimeetrini maapinnast. Töö käigus tuleks jälgida, kust oksad hargnema hakkavad ja teha lõige sellest kohast pisut ülevalpool. Läätspuu
annaabi.ee 
