Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra-
Kasutamine: kogu taim on mürgine, sisaldab alkaloide. Marju süües tekib peavalu, oksendamine, seedehäired, raskematel juhtudel ka krambid. SOOKASTIK Calamagrostis canescens. Nime päritolu: kalamos (kr.k) roog, Agrostis perekond kastehein; canescens (lad. k.) hallikas, hallikaks muutuv, hallina näiv. Sugukond kõrrelised. Mitmeaastane. Kasvukoht: soised niidud, võsastikud, kuivendatud sood, kraavikaldad, lodumet-sad. Eelistab hea drenaaiga soist pinnast. Sookastik on lühikeste võsunditega hõremurusalt kasvav taim; kõrs püstine, 60-150 cm kõrge, 4 või 5 sõlmega, pöörise alt kare. Kõrrel on sõlmede kohal lehekimpudega külgvõsud (hea määramistunnus!). Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Pööris nõrk, õitsemisajal laiuv, hõbehall, pikkade peente karedate harudega. Pähikud 4-5 mm pikad, ohe väga lühike, ei ole märgatav.
annaabi.ee 
