Soovitavaks ladustamiskõrguseks on 2 m. Dreenasfalt Asfaltsegu sideaineks on bituumen ning segu on koostatud nii, et ühendatud pooride sisaldus oleks omavahel väga suur. See võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekib tihe ja mürasummutusomadustega katendikiht. Võimalik paigaldada ka rohkem kui ühe kihina. Ebasoodsate kliimatingimuste tõttu kulumiskihtides seda Eestis ei kasutata. Sobib rohkem staadionite ja spordiväljakute tehiskatete dreenivateks alusteks. Valuasfalt Poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja selle kuumas segus sideaine ning mastiksi maht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Pikirööbaste ja ebatasasuste täiteks, kulumiskihtides, siduvkihtides ning sildade, tunnelite, kaitse- ja vahekihtides. 4 1.2. Asfaltsegude valmistamine
ja tirba segu peene liivaga, rasvase savi segu mudaga; Mittedreenivaid pinnaseid, milles on üle 8% kergesti lahustuvaid kloriidseid sooli või üle 5% sulfaatseid sooli; Turvast; Rasvast savi, kriitseid pinnaseid, talkpinnaseid ja treepleid alla 1m sügavusel asuvate pinnasevete puhul ja jõgede üleujutusaladel. 166. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) -turvast, mudasid, mergleid, luiteliivu, savikilte 167. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks- selliseid pinnaseid, mille filtratsioonitegur maksimaal-se tiheduse juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas 168. Nõlvadele, mis ei ole üleujutuse piires, tuleb moodustada rohukamar, kattanõlv sidusate või muude kohalike materjalidega tugevdatud pinnasega. Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet
pinnastest; 5) nõlvade kalde õige valik; 166. Mis on aktiivtsoon Muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast 1,5 m sügavusel 167. Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) 1) turvast; 2) rasvast savi; 3) kriitseid pinnaseid; 4) mudapinnaseid; 5) talkpinnaseid; 168. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) Turvas, muda, mergel, mustmuld, luiteliiv. 169. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks Selliste, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5m / ööpäevas. 170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud. Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171. Nimeta soo tüübid ja kirjelda neid (3)