möödunud 6 tundi ja haige pole avaldanud soovi urineerimiseks tuleb tema põie täitumist kontrollida. Kõikidel spinaalanesteesiaga opereeritud haigetel ning epiduraakateetiga haigetel kateteriseeritakse kusepõis postoperatiivseks perioodiks. Sageli haiged ei suuda urineerida lamavas asendis või on nende urineerimine raskendatud. 7. Potentsiaalne oht verejooksu tekkeks. Jälgitakse haige elulisi näitajaid ning üldseisundit, samuti haava seisundit ning eritisi dreenidest. Järsk vererõhu langus võib olla ka seesmise verejooksu sümptoom. 8. Potsentsiaalne oht tromboflebiidi tekkeks Operatiivne vahelesegamine on seotud alati ka veenide vigastusega. Moodustunud trombid võivad muutuda põletikuliseks ning see väljendub 1-3 postoperatiivsel päeval intensiivse punetusena haava ümbruses. Flebiit võib tekkida ka kanüleeritud veenides ning varikoossetes veenilaiendites. 9. Potentsiaalne oht tromboemboolilisteks tüsistusteks.
kuivendussüsteemis täidavad. Kuivendussüsteemi detailvõrguks ehk reguleerivaks võrguks nimetatakse neid veejuhtmeid, mis võtavad mullast vastu liigvee ja juhivad selle edasi suurematesse veejuhtmetesse - põhivõrku. Olenevalt kuivendusviisist on detailvõrguks kas kuivenduskraavid või drenaaz. Viimase korral loetakse detailvõrguks nii dreenid kui ka kollektorid (kogujadreenid), kraavituse korral ainult kuivenduskraavid. Drenaaz ehitatakse tavaliselt süsteemidena, s.t. et dreenidest voolab vesi kollektorisse ja sealt ühise suudme kaudu kraavi. Kui drenaazikollektor hargneb, siis kraavi suubuvat kollektorit nimetatakse peakollektoriks ning temasse suubuvaid harukollektoriteks. Otse kraavi suubuvat dreeni nimetatakse üksikdreeniks. Drenaazisüsteemil olevaid lisaehitisi (kaevud, filtrid, suue jm.) nimetatakse drenaazi armatuuriks.Piirdevõrgu ülesandeks on takistada pinna- ja põhjavee valgumist naaberaladelt kuivendatavale alale ning juhtida see vesi kas põhivõrku,
Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste ega õnnetuste ohtu või uputust. Hoonesse tuleb paigaldada sajuveekanalisatsioon, mis peab olema piisavalt pikaealine ja töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud. Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse Sajuvett ei tohi juhtida drenaazisüsteemi. Suure vihma korral võib vesi hakata dreenidest hoone alla välja voolama. Hoone sajuvee kanalisatsiooni ehitus sõltub katuse konstruktsioonist Viilkatuste korral paigaldatakse katuse rästa alla kogumisrennid, milledest edasi vesi juhitakse püstsete hooneväliste vihmaveetorude kaudu kas otse sajuvete kanalisatsiooni või pinnasele. Lamekatustelt kogutakse sajuveed katuse äravoolulehtritesse (neelulehtritesse) ja juhitakse üldjuhul sisemiste püstikute kaudu sajuvee kanalisatsiooni.
annaabi.ee 
