Igatahes, kui auväärne isa sai teada poja plaanidest järgnes sellele poja meenutuste peale üks äge ja ebameeldiv stseen. ning et isa ei tahtnud midagi kuulda poja muusikalistest plaanidest. Alles siis kui isa jättis perekonna maha ja võttis endale armukese, sai sellal 17.a Johann oma ema toetusel täielikult pühenduda helilooja karjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni era muusikakoolis. Harmooniat õppis ta samuti helilooja Josef Drechsleri juures ning viiulit Anton Kollmanni käeall. Kes oli ühtlasi ka balettirepetiitor viini õukonna ooperi juures. 1844.a moodustas Johann Strauss II omaenda väikese orkestri.millega debüteeris Hietzing Dommayeri kasiinos. Esitades nii enda kui ka oma isa loodud teoseid. Temast saigi isale suur konkurent ning publiku poolehoid hakkas peagi juuniori poole kanduma. Straussi debüüti Dommayeri kasiinos on väga meeleolukalt kujutatud ka filmis "Suur Valss"
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel
oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvormiks. Viini revolutsioonilaine ajal, 24. veebruaril 1848, kaldus ta muidugi revolutsioonilise liikumise poole, olles "Marseljeesi" avaliku esituse eest isegi
annaabi.ee 
