Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16.sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsiooni-tehnilisi võtteid. Roland de Lassus sündis Mons`is Belgia ja Prantsusmaa piiril 1532.a. Lapsepõlvest vähe teada elas erinevates linnades ja maades kuni 1543.a., mil Sitsiilia asekuningas ta Itaaliasse viis ja hea hariduse võimaldas. Poisipõlves rööviti teda mitmel korral, sest tal oli imeilus hääl
rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16. sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsioonitehnilisi võtteid. Roland de Lassus sündis Mons`is Belgia ja Prantsusmaa piiril 1532.a. Lapsepõlvest vähe teada elas erinevates linnades ja maades kuni 1543.a., mil Sitsiilia asekuningas ta Itaaliasse viis ja hea hariduse võimaldas. Poisipõlves rööviti teda mitmel korral, sest tal oli imeilus hääl
Muide, "Aidat" pidas Puccini ise üheks oma elu tugevamaks kunstielamuseks. Püüdes Verdi traditsioone jätkata, ei suutnud uue põlvkonna ja ajastu muusik kõike jäägitult omaks võtta. Lõõmavast romantismist, heroilisest paatosest ja seikspiirlikust 25 tragöödialikkusest jäi Puccini eemale, "Traviata" lüüri1ine dramatism oli talle lähedasem. Verdi meloodialt, harmoonialt ja dramaturgialt õppis Puccini aga väga palju. Ei häbenenud temagi tugevaid emotsioone ning ammutas oma meelose itaalia rahvaviisilisusest. Kõige selgemaid ühisjooni Verdiga leiame Puccini "Gianni Schicchis". Ooperis, milles itaalia opera buffa ja Verdi "Falstaff" teineteisega tugevalt põimuvad. Veristide tõekspidamistest polnud Verdile muidugi kõik vastuvõetav, ent noorte autorite truuksjäämine itaalia ooperikoolile valmistas talle rõõmu
annaabi.ee 
