Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit ja dramatiseeringut. Ka siin samamoodi vastakad arvamused. Jüri Järvet: „Mulle temaga koostöö ei istunud, sest ta mõtles kõik näitleja eest ära.“ Kalmeti kursavendPriit Põldroos Järvetile: „Kalmet on andetu inimene. Te teate seda. Aga seda pole vaja talle öelda.“ 1910 Tema esimene kokkupuude teatriga toimus 1910 aastal seltsimaja piduõhtul. Rätsepast isa oli seltsielust agar osavõtja. Tol ajal oli kombeks, et peoõhtu programmi kuulus kohustusliku numbrina ka mõni lust- või kurbmäng
Kirjanik Eduard Vilde andis oma kõnes edasi manalasviibivate Mahtra sõdalaste tervituse. Aktuse lõpetas Juuru, Härgla, Ingliste ja Kaiu ühendatud segakoori ning Juuru, Ingliste ja Kuimetsa pasunakooride kontsert. Pärast aktust demonstreeris Kaitseliit Harju maleva pealiku major Saare juhtimisel moodsat sõda kuulipildujate ragisedes, rapnellide ja mürskude lõhkedes, mida rahvas jälgis põnevusega. Õhtul mängiti Karjatse talu hoovis esimest korda ,,Mahtra sõja" dramatiseeringut, mille oli peokomitee tellimusel teinud Tallinna Töölisteatri juht Andres Särev. Etenduses mängis kaasa umbes 50 Juuru, Ingliste, Härgla ja Kaiu asjaarmastajat näitlejat, näitejuhiks oli Ants Kruusimägi. Näitemängule järgnes tants kuni varaste hommikutundideni. Mälestussammas 1932. aastal tutvustas Johannes Tutt ausamba kavandit oma endistele õpetajatele Kunsttööstuskoolist Voldemar Pätsile, Nikolai Triigile ja Günther Reindorffile, kes hindasid seda positiivselt
annaabi.ee 
