uudiskirjanduse teose annab, mille sisu ümberjutustusest võib aru saada, et tegemist on "Kuritöö ja karistusega". Samuti on Indrek musternäide oma maaka piiratuses, aus ja loll, suur loll, nagu tema kohta Maurus ütleb, kes oma eeskujuliku õpilase valetama õpetab. Ja usaldusisikuks olemist väljendab ka see, et Indrek on ainus koolipoiss, kelle Voitinski oma sünnipäevale kutsub. Teise osa Indrek oli Argo Aadli suurepärases esituses. Dramatiseeringule oleks ehk kasuks tulnud ainult Mauruse koolile keskendumine. Stseen, kus perekond Vaarmanni kolm naisterahvast Indreku koikule justkui taevast alla sajavad ja siis kõigi Mauruse kooli õpilaste ning koolidirektori enda silma alla jäävad, tundus ülepingutatud ja ebausutav. Tiina ja usu teema sissetoomine oli liiga lai ja uus teema, mida ei jõutud korralikult välja mängida, samuti see lihtsalt ei sobinud kooli konteksti,
Eugen Kapp kirjutas muusika H. Visnapuu näidendile ,,Maa vabaduse eest". Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg". Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning Schilleri ,,Wilhelm Tell`ile". Eugen Kapi õnnestunumaks teoseks kujunes saatemuusika Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" dramatiseeringule Tallinna töölisteatris. Eugeni koorimuusikast omandas suurema tähelepanu ,,Tütarlaste laul" naiskoorile ja 11 ,,Peiu" segakoorile. (Kõrvits 1964: 25-26) 1930. aastal lõpetades konservatooriumi jäi Eugen ilma tööta ning elatus juhuslikest klaveri- või teooriatundide andmisest. Kuus aastat hiljem avaldus Eugenil võimalus töötada konservatooriumi koori dirigendi käealusena, kuid aasta hiljem pakuti talle hoopis
annaabi.ee 
