Tulles Windows'i maailmast, kus enamik kasutaja poolt installitavaid programme on kujul .exe, tuleb Linux operatsioonisüsteemi kasutades nendest loobuda. Spetsiaalsed ühilduvusprogrammid nagu Wine on küll olemas installimaks Linux'i peale Windows'i programme, kuid nende töökindlus ei pruugi siis enam sõltuda niivõrd programmist endast, kui programmi jooksutavas ühilduvusprogrammist. Seega enamik ostetud Windows'i programme on Linux'i peal kasutud. Ühilduvusprobleemid on ka draiveritega. Elementaarsed draiverid on küll operatsioonisüsteemis olemas, kuid mõned sisse-ehitatud seadmed, näiteks TV-kaart, vajavad töötamiseks spetsiaalseid draivereid, mida pole võib-olla Linux'ile valmis kirjutatud. Kuid põhimõtteliselt töötab Linux sama moodi nagu Windows. Temaga saab käia internetis, kuulata muusikat, vaadata videoid, kõike põhilist, mida ühe Windows'i arvutiga teha saab. Kõik oleneb, milleks arvutikasutaja arvutit kasutada tahab. 4. Praktiline töö
CMOS saab voolu väikesest mündisuurusest patareist, mis on piisav, et säilitada vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui vajutada klaviatuuri nuppe, siis saadetakse signaal katkestusele, kes omakorda ütleb protsessorile, et vajutati nuppe ja saadab info edasi operatsioonisüsteemile. Seadmete draiveritega identifitseeritakse põhiline riistvara (hiir, klaviatuur, kõvaketas, disketiseade), et arvuti oskaks neid kasutada. · Kontrollib videokaardi seadeid BIOS kontrollib, kas videokaardil on oma mälu, BIOS ja graafikaprotsessor. Kui mitte, siis asub videokaardi informatsioon kuskil emaplaadil, mis laetakse. · Teeb "power-on self-test" (POST) Vaatab üle kõik teised riistvaralised komponendid ja veendub, et kõik töötavad korrektselt
IEEE 802.310 Base 2/F/T100 Base-TSLIP,CSLIPPPPRS-323FDDIToken RingISDNjtARP, RARPNetBEUIIPICMP, IGMPTCPUDPNetBIOSSMBTelnetRloginSMTPFTPHTTPjtNFSDNSSNMPTFTPBOOTPjt Kokkuvõte protokollidest ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 11 Füüsiline kiht Ethernet / SLIP / .... IP TCP UDP HTTP SMTP FTP DNS NFS “Interneti” põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud Kohtvõrk, modem vms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardi- draiveritega Interneti rakenduste oma protokollid, tüüpiliselt eraldi rakendus- programmides World Wide Web •Sageli aetakse segi Interneti endaga, kuid tegemist on ühe Interneti rakendusega •WWW pakub globaalset loe-kirjuta informatsiooni keskkonda •Toimib järgnevalt: .Kirjutate URL´i aadressiks .URL tõlgendatakse DNS´i abil IP aadressiks .Seejärel saadetakse HTTP päring IP aadressile ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 12 Teisi Interneti kasustusvaldkondi
annaabi.ee 
